/nginx/o/2019/07/31/12422227t1hc919.jpg)
Hiina võimude sõnul on enamik inimesi, kes saadeti kinnipidamiskeskustesse Hiina Xinjiangi regioonis, nüüd naasnud ühiskonda. Nii Ameerika Ühendriigid kui ka rahvusvahelised organisatsioonid on seadnud selle väite aga kahtluse alla.
Hiina: Enamik inimesi Xinjiangi laagritest on «naasnud ühiskonda» (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA välisministeeriumi pressiesindaja sõnul ei ole tõendeid, mis kinnitaks Xinjiangi aseesimehe Alken Tuniazi väiteid ning tema sõnul peaks Peking lubama ÜRO Inimõiguste Ülemvolinikule piiramatut ligipääsu, et väite tõepärasust hinnata.
Ta lisas, et Hiina valitsus peaks lubama kinnipeetud vähemustel ka vabalt reisida Xinjiangist ja Hiinast välja, et edendada läbipaistvust.
ÜRO eksperdid ja aktivistid on öelnud, et Lääne-Hiina regioonis on kinni peetud vähemalt miljonit uiguuri ning teisi moslemi vähemusgruppe. Pekingi sõnul aga on kinnipidamisasutused kutsehariduskeskused, mis aitavad vähendada religioosset fundamentalismi ning õpetada uusi tööoskusi.
Tuniazi sõnul on asutustes hoitavate inimeste number «dünaamiline» ning enamik sinna sattunutest on «edukalt saavutanud tööhõive». «Hetkel on enamik inimesi, kes on saanud väljaõppe, naasnud ka ühiskonda, naasnud koju,» ütles ta.
Reporteritele edastatud pressiteate ärakirjas oli muudetud teksti – väidetakse, et «enamik on juba lõpetanud», kasutades sama sõna, mida kasutatakse koolilõpetajate puhul.
«Üksikutel riikidel ja meediakanalitel on varjatud eesmärgid, nad on pööranud ümber õige ja vale, ja nad on laimanud ja mustanud [Hiinat]» kinnipidamisasutuste pärast, ütles Tuniaz. Hiina ei ole seni teatanud täpseid numbreid, kui palju inimesi asutustesse on saadetud, võimud on piiranud ka ligipääsu sõltumatutele uurijatele.
Uurijad on kasutanud hinnanguid tehes erinevaid meetodeid, nagu Hiina valitsuse hangete dokumentide ja hoonete satelliidipiltide analüüs. Välisajakirjanikud on raporteerinud endiste kinnipeetavate lugusid ja teinud pilte vangla-laadsetest hoonetest, mida ümbritsevad okastraat ja vaatetornid.
Petlik retoorika
Vaatamata lääneriikide kriitikale, ei ole Hiina loobunud oma programmist, mida peab väga edukaks de-radikaliseerimise programmiks regioonis, kus on varem toimunud etniline vägivald. Hiina ametnikud on korraldanud visiite ajakirjanikele ja diplomaatidele hoonetesse, kus valitsuse sõnul on «praktikantide» õigused täielikult kaitstud.
Valitsuse sõnul on plaanis aja jooksul saata kinnipidamisasutustesse vähem inimesi ning valitsus eitab ka süüdistusi, et keskustes rikutakse usulisi ja inimõigusi.
USA välisminister kutsus sel kuul Hiina uiguuride ja teiste moslemite vähemuste kohtlemist «sajandi plekiks» ja Trumpi administratsioon on kaalunud sanktsioonide kehtestamist Hiina ametnikele, kes seda poliitikat ellu viivad.
Nicholas Bequelin, Amnesty Internationali Ida- ja Kagu-Aasia piirkonna juhataja ütles samuti, et Hiina väited ei ole usutavad. Ta ütles, et nende organisatsioon ei ole saanud raporteid suuremahulistest kinnipeetavate vabastamisest ning viimastega ei ole endiselt võimalik ühendust saada.
«Hiina teeb petlikke ja tõendamatuid väiteid asjatus katses leevendada ülemaailmset muret uiguuride ja teiste etniliste vähemuste massilise kinnipidamise kohta Xinjiangis», ütles Bequelin avalduses.