E, 25.11.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG
Maailm

Siberi maastikupõlengud võivad kujuneda sajandi suurimateks (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maastikupõlengutest tekkinud suits on matnud enda alla Kemerovo linna.
Maastikupõlengutest tekkinud suits on matnud enda alla Kemerovo linna. Foto: Danil Aikin/TASS/Scanpix

Venemaal ei ole raha ega tahtmist, et Siberis 3,2 miljoni hektaril laiuvaid maastikupõlenguid kustutada. Pärast pikka ootamist kuulutasid võimud viimaks välja hädaolukorra, kuid toksiline suits ohustab juba suurlinnasid.

Üle nädala kestnud maastikupõlengutest tekkinud suits on katnud tohutusuured alad Siberi idaosast kuni Uuralite ja Volga piirkonnani.

Keskkonnakaitseagentuuri Greenpeace andmetel on põlengutes hävinud esmaspäevase seisuga ligi 3,2 miljonit hektarit metsa, kuid sel kevadsuvel on põlengud laastanud kokku juba 11 miljoni hektari suuruse maa-ala.

Venemaa on näinud sel sajandil ka hullemaid põlenguid, nimelt 2003. ja 2012. aastal, kuid tundub, et sel nädalal saab ka see «rekord» seljatatud.

Kustutamata jätmine on odavam

Võimud on olnud põlengutele vastamisel äärmiselt aeglased, põhjustades tegevusetusega tõsiseid tagajärgi keskkonnale ja kohalikele elanikele.

Eelmisel nädalal teatas kahe miljoni hektari metsa põlengu kohta president Vladimir Putini esindaja Siberis, et eriolukorra kehtestamiseks ei ole mingit põhjust, kuniks vingugaasi osakaal õhus jääb lubatud piiresse.

Õhusaaste indeks on jõudnud suurtel Siberi aladel ohtliku piirini (märgitud punase ja lillaga).
Õhusaaste indeks on jõudnud suurtel Siberi aladel ohtliku piirini (märgitud punase ja lillaga). Foto: airvisual.com

Pärast päevi ootamist kuulutas mitu regiooni selle nädala alguses viimaks välja eriolukorra.

Maastikupõlengutest tekkinud suits on katnud Krasnojarski.
Maastikupõlengutest tekkinud suits on katnud Krasnojarski. Foto: Andrei Samsonov/TASS/Scanpix

«Oleme meeskonnaga iga päev valves. Meil on neli lennukit,» rääkis Krasnojarski krai päästemeeskonna piloot, kes on oodanud mitu päeva käsku tööd alustada. «Põlengute algusest saati ei ole õhku tõusnud ükski erilennuk.»

«Nad ütlevad, et kustutamine on kallis ja kui ka osa metsa maha põleb, ei juhtu midagi,» rääkis mees Siberian Timesile.

Kohalike omavalitsuste ametnikud väidavad, et kustutustööd on mõnikord kümme korda kallimad kui võimalike kahjude suurus. Piloodi sõnul on sellised väited absurd. «Muidugi, nüüd on tõenäoliselt kallis kõigi põlengute kustutamine,» lisas piloot. «Kuid miks ei antud käsku varem välja lennata, siis, kui tuli oli alles hakanud levima?»

90 protsenti põlenguid asub hetkel nn kontrolltsoonides – piirkondades, kus kohalikud võimud ei pea põlenguid kustutama, kui kustutustööde maksumus ületaks tulekahjust tekkinud kahjustuste hinna. See seadus võeti vastu 2015. aastal, kuid sisuliselt on tegu nõukogude-aegse tava taaskasutusele võtmisega, vahendab Vedomosti.

Seaduse järgi on kuberneridel õigus jätta põlengud kustutamata, ning seda õigust kasutatakse meeleldi, sest kohalikel omavalitsustel ei ole selleks vahendeid ega raha. Metsa on Venemaal aga külluses.

Võimud arvutavad potentsiaalse kahju välja põlengualal leiduva tööstuspuidu ligikaudse miinimumhinna põhjal – kui puit ei ole töötlemiseks kõlbulik, siis ei ole ka rahalist kahju.

Teisisõnu, nende arvutuste järgi ei maksa põlengud õieti midagi. Kuid igal aastal hävitab tuli kolm korda rohkem metsa kui kasutab metsatööstus – tuleroaks saab umbes 3 miljonit hektarit, tööstusele kulub ligi üks miljon hektarit metsa.

Kuid selliste arvutuskäikudega ignoreerivad ametnikud põlengute kriitilisi tagajärgi. Näiteks asuvad kontrolltsoonides ka nafta- ja gaasitööstuse infrastruktuur, rääkimata sellest, et kontrolli alt väljunud põlengud ohustavad sadu külasid. Samuti ei sisalda kahjuhinnang õhu- ja veesaastet või reaalset kahju inimtervisele.

Äärmuslikud ilmastikutingimused

Kui tavaliselt viib tuul suurema osa suitsust põhja ja itta, suuresti asustamata aladele, siis sel aastal liigub põlengutest tekkinud paks suits lääne poole ja matab enda alla suurlinnasid nagu Novosibirsk, Jeklaterinburg, Tšeljabinsk ning Kaasan.

Selliste suurpõlengute tõttu on tekkinud kohalik ilmaanomaalia – tohutute põlevate alade kohale moodustub laiaulatuslik kõrgrõhkkond, tuues kaasa tugevaid vihmavalinguid rõhualade äärtes. Samuti toodavad põlengud meeletus koguses kasvuhoonegaase ja tahma, mis kiirendavad arktiliste alade sulamist. See omakorda kiirendab kliimamuutusi, mis toob tõenäoliselt kaasa uued ja suuremad põlengud. Lisaks vähendavad põlengud süsinikdioksiidi siduvate metsade hulka.

Allolev kaart näitab, et Siberi põlengud vallandavad rohkem süsinikdioksiidi kui Hiina kõige tihedama asustuse ja tööstusega linnastud.

Greenpeace'i Venemaa osakond algatas petitsiooni, et sundida valitsust Siberi põlengutega midagi ette võtma. Eile hommikuks oli üleskutsele allkirja andnud juba 245 000 inimest, vahendab Deutsche Welle.

Maastikupõlengud ei ole Greenpeace'i aktivistide sõnul enam ammu ainult kohalik probleem, see on muutunud ökoloogiliseks katastroofiks, mille tagajärgi saab tunda kogu riik.

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni sõnul oli Siberi juuni keskmine õhutemperatuur pea kümme kraadi kõrgem tavapärasest pikaajalisest keskmisest. Juuni oli arktilistes piirkondades üldse ajaloo kuumim ning lõppeva kuu algusest alates on piirkonnas süttinud üle saja põlengu nii Gröönimaal, Siberis kui ka Alaskal.

Kokku on Arktikat laastavate põlengute tagajärjel vabanenud selle aasta jooksul rohkem süsinikdioksiidi, kui kunagi varem alates satelliitmõõtmiste algusest ligi kaks aastakümmet tagasi.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles