:format(webp)/nginx/o/2019/07/31/12423308t1h8fe3.jpg)
Jeemenit nuhtleb taaskord ulatuslik rändtirtsuepideemia, kuid olukorra muudab hullemaks valitsuse järelvalve puudumine ja riiki räsiv kodusõda.
Video: näljahädas Jeemenit räsib rändtirtsuepideemia (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon hoiatas Jeemeni valitsust, et järgmise kolme kuu jooksul kujutavad Jeemeni ja lähedalasuvate riikide põllumajandusele kõige suuremat ohtu piirkonnas massiliselt paljunenud rändtirtsud.
«Praegu on rändtirtsud oma kasvu viimases faasis. Kahe päeva pärast lõpetavad nad nukkumise. Need täiskasvanud rohutirtsud kogunevad suurtesse parvedesse ja hakkavad liikuma, kui saavad lennuvõimeliseks,» lausus Jeemeni rändtirtsude jälgimise keskuse asedirektor Amin Zarqa.
Eelmise aasta India ookeani tsüklon lõi soodsa pinnase rändtirtsude sigimiseks Omaanis, Jeemeni idaosas ja Saudi Araabia lõunapiirkonnas. Lisaks on rändtirtsude kasvu soodustanud ka vihmahooaeg ja kõrged temperatuurid.
Tavaliselt tabab rändtirtsuepideemia piirkonda iga kuue aasta tagant. Viimased suuremad rändtirtsuepideemiad tabasid Jeemenit 2007. ja 2013. aastal, kuid toona võttis kohalik valitsus kasutusele varajased meetmed ning koostöös rahvusvahelise kogukonnaga suudeti kahjusid vähendada.
Sel aastal ähvardab Jeemenit aga kodusõja ja pea olematu kohaliku valitsuse võimu tõttu eriti ränk kriis.
«Sel korral on kahjud rängad. Me tahaksime siit lahkuda ja kuskil mujal elatist teenida, kuid mis meil üle jääb. Isegi lammaste karjamaal on rohi ära söödud ja neil pole midagi süüa. Ma ei ole elu sees nii karmi rändtirtsuepideemiat näinud,» lausus üks kohalik talupidaja.
Rändtirtsude monitooringukeskuse juhataja Adel Ibrahimi sõnul võivad rändtirtsud ilma valitsuse sekkumiseta järgmise pooleteise kuu jooksul tõsiselt kahjustada riigi suuremaid põllumajanduspiirkondi Jeemeni idaosas.
See tähendab, et saagikus võib oluliselt väheneda või jäävad põllud sootuks tähjaks, kahjustades nii ka tuleva aasta põllumajandust ja muutes tervet riiki tabanud näljahäda veelgi hullemaks.
«Rändtirtsud on juba kahjustanud pea kõiki põllukultuure, eriti teraviljasid, tsitruselisi ja viinamarju. Põldude uuring näitas, et 80 protsenti teraviljast, tsitruselistest ja viinamarjadest on kahjustatud,» lausus Ibrahim.
Kohalikud eksperdid on kutsunud üles valitsust jätma kõrvale poliitilised erimeelsused ja ühendama jõud rändtirtsuprobleemi lahendamiseks.