Navalnõi pole esimene, kelle puhul kahtlustatakse mürgitamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Navalnõile pole see esimene kord, mil tema tervist on olnud opositsioonilise tegevuse tõttu ohus. 2017. aastal jäi mees ühest silmast ajutiselt pimedaks, pärast tema värviga üle valamist.
Navalnõile pole see esimene kord, mil tema tervist on olnud opositsioonilise tegevuse tõttu ohus. 2017. aastal jäi mees ühest silmast ajutiselt pimedaks, pärast tema värviga üle valamist. Foto: Alexei Navalny / AP / scanpix

Pühapäeval haiglasse viidud Navalnõi kahtlustab, et teda võidi Vene võimude poolt mürgitada. Venemaad on aga süüdistatud kriitikute mürgitamises ka varem.

Möödunud kolmapäeval Venemaa võimude poolt vahistatud Putini kriitik ja opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi viidi pühapäeval allergiahoo tõttu haiglasse.

Navalnõi läbi vaadanud ihuarst ja advokaat ütlesid järgmisel päeval meediale, et Navalnõid võidi proovida mürgitada tundmatu kemikaaliga. Nende sõnul ei ole poliitikul varem allergiahoogusid olnud.

Neid kahtlusi jagas poliitik ise 29. juulil oma kodulehel blogipostis, pidades Venemaa võimueliiti rumalaks katse eest mürgitada meest kohas, kus kõik kahtlused viitavad neile.

See ei ole aga esimene kord, mil Venemaa riiki on süüdistatud tuntud inimeste mürgitamises.

Venemaa mürgitamisjuhtumite kronoloogia

2003. aastal suri tuntud Venemaa uuriv ajakirjanik ja rahvasaadik Juri Štšekotšihhin salapärasesse haigusesse. Mehel tundus olema tugev allergiline reaktsioon millegile enne surma. Tema haiguslugu ei avaldatud kunagi avalikkusele.

Teine tuntud uuriv ajakirjanik, kelle puhul kahtlustati mürgitamist Venemaa võimude poolt, oli Anna Politkovskaja. 2004. aasta septembris jäi Politkovskaja haigeks pärast tee joomist lennukis. Tema mürgitamiseks kasutatud kemikaali ei tuvastatud kunagi. Kaks aastat hiljem tapeti Politkovskaja tulirelvaga.

2004. aastal suri ka Peterburi ärimees Roman Tsepov, kellel olid lähedased suhted president Vladimir Putiniga. Mees suri tugevasse radiatsioonimürgitusse, mille põhjustas tundmatu aine.

2006. aastal suri Ühendkuningriigis viibiv Aleksander Litvinenko pärast kohtumist endiste KGB agentidega Londoni hotellis. Kremlini kriitiku tapmiseks kasutatud kemikaali tuvastasid Ühendkuningriigi uurijad 2010. aastal. Kasutatud aineks oli haruldane radioaktiivne isotoop poloonium-210.

Vladimir Kara-Murzat, Kremlini kriitikut, on mürgitatud kahel korral, 2015. ja 2017. aastal, pärast mida vajas mees haiglaravi. Kasutatud ained ei ole jällegi tuvastatud.

Sergei Skripali, endist Venemaa topeltagenti ja tema tütart, Juliat mürgitati eelmisel aasta Ühendkuningriigis Salisbury närvimürgiga Novitšok. Mõlemad jäid ellu, kuid vajasid pikaajalist arstiabi.

Pjotr Verzilov, Kremlinivastane aktivist viidi haiglasse 2018. aasta septembris pärast tõsiseid haigushoogusid. Saksamaa arsti väitel mürgitati meest ning ta vajas taastumiseks kaht nädalat haiglaravi.

Tagasi üles