Boris Johnson kinnitas Põhja-Iirimaal otsustavust EL-ist lahkuda

Briti peaminister Boris Johnson (paremal) kolmapäeval Belfastis koos oma valitsuse Põhja-Iirimaa ministri Julian Smithiga.

FOTO: AFP / Scanpix

Briti peaminister Boris Johnson arutas kolmapäeval Brexiti vaidluste keskmes oleva Põhja-Iirimaa erakondade liidritega Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust ja kinnitas otsustavust see teoks teha, teatas peaministri kantselei. 

Johnson saabus Belfasti teisipäeva õhtul pärast Iiri poliitikute hoiatusi, et tema lubadus viia riik EL-ist välja kasvõi leppeta võib lagundada Ühendkuningriigi. Sarnaseid hoiatusi tehti ka kolmapäeval.

Downing Street kinnitas pärast kohtumist aga, et «peaminister tegi selgeks, et ÜK lahkub EL-ist 31. oktoobril tulgu mis tuleb». 

Vabariikliku partei Sinn Féin juht Mary Lou McDonald ütles pärast kohtumist Johnsoniga, et Briti peaminister «seadis kompassi korrapäratu ja krahhi taolise Brexiti suunda». 

«Me oleme öelnud talle selgelt, et põhjalik planeerimine, mida ta enda sõnul krahh-Brexitiks valmistudes läbi viib, peab hõlmama põhiseaduslikku küsimust,» lausus McDonald võimaluse kohta, et Põhja-Iirimaa lahkuks Brexiti korral Ühendkuningriigist ja liituks Iirimaaga. 

Varem oli Sinn Féini juht BBC-le öelnud, et «Brexit on kõigi jaoks ühiskonnas kergitanud fundamentaalse küsimuse meie saare jagamise tarkuse ja jätkusuutlikkuse osas». 

«Kõva Brexiti korral, ma ei kujuta ette kuidas keegi saab öelda, et asjad jätkuvad vanaviisi,» lisas ta.

Brexiti-meelse Põhja-Iiri Demokraatliku Unionistide Partei (DUP) liider Arlene Foster ei tähtsustanud leppeta Brexitit üle, öeldes, et Johnson keskendub kokkuleppe saavutamisele ja DUP «on valmis teda selles aitama». 

Fosteri sõnul tuleb Brexit läbi viia «viisil, mis ei kahjusta ei Ühendkuningriiki, Iiri Vabariiki - meie naabreid - ega Euroopa Liitu laiemalt». 

Johnson arutas Põhja-Iiri tähtsamate erakondade liidritega ka Briti provintsi võimujagamisvalitsuse taastamist.

Põhja-Iirimaa 1,8 miljonit elanikku valitsenud ühtsusvalitsus peatas töö 2017. aasta jaanuaris vaidluse tõttu selle kahe osapoole vahel.

«Minu peamine eesmärk sel hommikul on teha kõik, et see taastada,» ütles Johnson telekanalile Sky News. 

Kriitikute sõnul ei suuda Johnson patiseisu murda, sest tema Konservatiivse Partei enamus Briti parlamendis sõltub DUP-i 10 saadiku toetusest. See annab nende sõnul Brexiti-meelsele DUP-ile liiga suure võimu Briti valitsuse üle ja häirib võimutasakaalu Põhja-Iirimaal. 

McDonald nimetas Johnsonit DUP-i jooksupoisiks. «Ta ütleb meile, et käitub täiesti erapooletult. Me oleme talle öelnud, et keegi ei usu seda,» lausus ta. 

Johnson ütles teisipäeval oma Iiri kolleegi Leo Varadkariga peetud telefonivestluses, et Iiri kaitsemeede, mida näeb ette praegune lahkumislepe Euroopa Liiduga, ei ole vastuvõetav.

Johnson kinnitas Varadkarile, et isegi kui Ühendkuningriik lahkub 31. oktoobril Euroopa Liidust lepinguta, jääb tema valitsus igal juhul kindlaks Belfasti leppele ega «raja kunagi piirile kontrolli või füüsilist taristut».

Belfasti või Suure Reede lepe tõi rahu Põhja-Iirimaale, kus pikki aastaid väldanud vägivald nõudis 3500 inimese elu.

Kontrolli kaotamist piiril peeti võtmeteguriks pingete vähendamisel, kuid pärast Brexitit saab piirist osa EL-i piirist ning seetõttu peab seal olema ka valve.

Johnson nõuab EL-ilt loobumist vastuseisust kõneluste avamisele mõnede mullu novembris tema eelkäija Theresa May valitsusega sõlmitud lahkumisleppe võtmeelementide üle, ähvardades vastasel juhul Suurbritannia 31. oktoobril blokist leppeta välja viia. 

EL-i liidrid kinnitavad resoluutselt, et lahkumisleppe üle uusi kõnelusi ei tule. Samas on nad valmis arutama uuesti lahkumislepet saatvat poliitilist deklaratsiooni. 

Kolmapäeval pidas Brüsselis EL-i ametnikega kõnelusi Johnsoni nõunik Euroopa küsimustes David Frost. 

Tagasi üles