Tundmatud Põhja-Korea raketid võivad olla Iskanderite koopiad (1)
/nginx/o/2019/07/31/12423873t1h41df.jpg)
Põhja-Korea korraldas lühikese aja jooksul kaks raketikatsetust seni tundmatu tehnikaga. Ekspertide sõnul võivad uued raketid olla ehitatud Vene Iskanderite järgi.
Põhja-Korea korraldas eile teist korda vähem kui kahe nädala jooksul Wonsani linna lähistel raketikatsetused, kus tulistati välja kaks teadmata tüüpi ballistilist lühimaaraketti.
Lõuna-Korea kindralstaabi sõnul lendasid kaks raketti 30 kilomeetri kõrgusel umbes 250 kilomeetrit enne Jaapani merre kukkumist.
Eelmisel nädalal korraldatud katsetustel tulistati välja aga kaks lühimaaraketti, mis läbisid Jaapani mere kohal 430 kilomeetrit maksimaalselt 50 kilomeetri kõrgusel.
Lõuna-Korea sõjaväe sõnul oli rakettide lennuandmetes sarnasusi Venemaal toodetud tuumavõimekusega Iskander rakettidega.
Põhja-Korea versioon Iskanderitest suudaks tabada kogu Lõuna-Korea mandriosa, muuhulgas 28 500 riiki paigutatud USA sõjaväelast. Samuti oleks rakettide lennuulatuses teatud Jaapani sihtmärgid. Venemaal 2006. aastast kasutusel Iskanderid suudavad lennata 5,9 kordsel helikiirusel.
Nii Põhja-Korea katsetatud raketid kui Vene Iskanderid kasutavad kontrollsüsteemi, mis võimaldab lennu vältel nende trajektoori kalibreerida, muutes nii lihtsamaks liikuvate sihtmärkide tabamise.
Samuti on rakettidel võimekus järgida irregulaarseid lennutrajektoore ja sooritada õhus keerulisi manöövreid. Lisades sellele Mach 5 ületava tippkiiruse, muutuvad need raketid ka kõige arenenumatele õhutõrjesüsteemidele raskesti tabatavaks.
Teadaolevalt katsetati uut tüüpi rakette esmakordselt selle aasta 17. aprillil ja tõenäoliselt on mõeldud nad asendama taktikalise löögi andmiseks mõeldud vanemaid Hwasong-6 ja Toksa-tüüpi rakette.
Selle osas, kas katsetatud raketid põhinesid Vene rakettidel, leidub vastukäivaid andmeid.
USA riiklike huvide keskuse Korea uuringute asedirektori Harry J. Kazianise sõnul viitavad siiski hiljuti katsetatud rakettide ehitus, lennutrajektoor ja välimus arenenud ballistiliste rakettide tehnoloogiale, mis on tema hinnangul väga ohtlik.
«Kui see rakett oleks kuidagi Iskanderi järgi ehitatud, suudaks see lennata nii, et radaril oleks seda keeruline tuvastada ning tegelikult käivad kuuldused, et Lõuna-Korea radaril oli raskusi viimatiste rakettide tuvastamisega, mis on tõsiselt murettekitav,» selgitas Kazianis.
Sel kuul jäädvustati Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni inspekteerimas ka allveelaeva, mille ehitus vihjas võimekusele tulistada merel olles ballistilisi rakette.
ÜRO resolutsioonid keelavad Põhja-Koreal ballistilisi rakette välja tulistada, kuid tegemist oli teise sarnase sammuga vähem kui nädala jooksul ning seda hoolimata Kim Jong-uni ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumisest möödunud kuul.
Pyongyang ja Washington on käivitanud Põhja-Korea raketi- ja tuumaprogrammiga seoses pika diplomaatilise protsessi, mille raames kahe riigi liidrid on aasta jooksul kolm korda kohtunud.
Oma juunikuisel ettevalmistamata kokkusaamisel Korea poolsaart jagavas demilitariseeritud tsoonis leppisid nad kokku kõneluste jätkamises, kuid see töötasandil dialoog ei ole veel käivitunud.
Pyongyang on hoiatanud, et Washingtoni ja Souli keeldumine peatada oma vägede iga-aastased õppused võib need läbirääkimised nurjata.