Miks ei paku Ungari piiriületuskohtades olevatele migrantidele toitu? (1)
Ungari sõnul ei ole riik kohustatud pakkuma toitu neile, kes on juba riigist välja saadetud. Euroopa Komisjoni ja ÜRO Pagulasameti sõnul ei ole aga Ungari varjupaigataotlejate kohtlemine õigustatud.
Euroopa komisjon andis eelmisel nädalal teada, et läheb Ungariga kohtusse, sesoses «toidu mitteväljastamisega inimestele, kes ootavad tagasisaatmist, keda peetakse kinni Ungari piiriületuskohal Serbiaga».
Ungari Helsingi komitee sõnul ei ole alates 2018. aasta augustist 27-le inimesele toitu antud nendes kohtades ning seda hakati pakkuma alles pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu sekkumist.
ÜRO eriraportöör, ÜRO Pagulasamet ning Euroopa komisjon on kõik kritiseerinud Ungarit nendest süüdistustest lähtuvalt.
Ungari valitsuse sõnul ei peetud neid inimesi kinni ning neil oli võimalus minna transiidialalt Serbiasse, et saada toitu.
Ungaris on kaks transiidiala põgenikele
Reageerides põgenikekriisile 2015. aastal, ehitas Ungari piiritara ning loodi kaks piiriületuskohta, üks Tompas ja üks Röszkes. Varjupaigataotlejad saavad Ungarisse (ja Euroopa Liitu) siseneda seaduslikult vaid läbi nende kahe koha.
Nendel transiidialadel on hinnanguliselt 280 inimest, enamik neist on perekonnad ning üle 60% on lapsed, kirjutas ÜRO migrantide inimõiguste eriraportöör Felipe Gonzalez Morales eelmisel nädalal, pärast kaheksapäevast visiiti Ungarisse.
Kellele toitu ei väljastata?
Piiriületuskohtades on eraldatud ala inimestele, keda saadetakse tagasi, sest nende varjupaigataotlus on tagasi lükatud. Täiskasvanud meestele, keda selle sektoris hoitakse, keeldutakse vahest toitu andma, ütles Morales oma avalduses.
Ungari Helsingi komitee informatsioonikampaania juht Andras Ledereri ütleb, et transiidialades olnud inimeste kohtlemine muutus 2018. ja 2019. aasta vahel.
Kui organisatsioon täheldas juhtumeid, kus toitu väljastamisest keelduti eelmisel aastal, siis Ledereri sõnul hoidutakse nüüd toidu väljastamisest kohe kui inimeste varjupaigataotlused on tagasi lükatud.
Sel aastal jagati toitu inimestele pikemat aega taotlusprotsessi ajal ning toidu väljastamisest keelduti pärast esialgse taotluse ja apellatsiooni tagasilükkamist, ütles ta.
Asüülitaotlejad olid «välja saadetud riigi territooriumilt, seega oleks nad juba varem pidanud riigist lahkuma», ütles Ungari siseministeerium Euronewsile eelmisel aastal.
Ministeerium lisas, et Ungari võimud pakkusid abi vabatahtliku lahkumisega seoses, kuid inimesed, keda see puudutas, ei olnud nõus koostööks.
Miks toitu ei väljastata?
Ledereri sõnul on kaks põhjust, miks põgenikele toitu ei paku. Üks põhjus tuleneb seadustest, ehk regulatsioonide järgi ei ole selgelt sõnastatud toidu pakkumise kohustus.
Teine põhjus on aga tehniline – kui toitu ei pakuta, siis lähevad inimesed sinna, kust seda on võimalik osta. Seda saavad nad aga teha ainult Serbiasse minnes ning siis kaob ka Ungari kohustus neid kaitsta, ütleb Lederer.
Ungari riigisekretär lükkab aga süüdistused ümber. Oma blogis «Ungarist» kirjutas ta aprillis, et võimud ei näljuta inimesi.
«Varjupaigataotlejad, kelle taotlust vaadatakse üle, saavad jätkuvalt toitu ja varjualust, nagu nad alati on saanud» ning lisas, et «Ungari pole vastutav nende eest, kes ei ole varjupaika taodelnud ega nende eest, kelle taotlus on tagasi lükatud».
Kas piiriületuskohtades olevad inimesed on kinnipeetavad?
Ungari õigusministri Judit Varga ütles kaks nädalat tagasi, et inimesed neis punktides ei ole kinnipeetavad ning nad võivad vabalt lahkuda ühes suunas – Serbia suunas.
Serbiasse minemine tähendab aga ebaseaduslikku piiriületust, mis teeb raskemaks varjupaiga saamise riigis.
Euroopa komisjoni sõnul kvalifitseerub nende inimeste hoidmine transiidialadel kinnipidamisega, Euroopa Liidu tagasisaatmisdirektiivi järgi.
Kas Serbia on «ohutu kolmas riik» migrantidele?
Ungari seadusandluse järgi ei saa asüülitaotlust «vastu võtta kui ohutu kolmas riik eksisteerib taotleja jaoks, kui ta on seal peatunud, reisinud läbi selle, või kui tal on olnud võimalus saada tegelikku kaitset selles riigis», ütleb Kovacs.
Ungari Helsingi komitee sõnul on Ungari sellel põhjusel keeldunud kõikidest varjupaigataotlustest pärast eelmise aasta 1. juulit, tehes erandi vaid kahele iraanlasele.
See osa Ungari seadusandlusest on üks põhjustest, miks Euroopa komisjon otsustas viia Ungari Euroopa kohtusse, osana käimasolevast rikkusmenetlusest.
ÜRO Pagulasameti sõnul ei ole Serbia ka ohutu kolmas riik.
Kas seadusi saab muuta, et migrandid saaksid piiriületuskohtades toitu?
Ledereri sõnul on lihtne muudatus valitsuse määrusesse, lisades, et «toitu peaks pakkuma», piisav, et inimesed saaksid transiidialadel toitu.
Tema sõnul soovitas ta seda muudatust valitsusele kohe kui tema organisatsioon kuulis esimestest juhtumitest, kus toitu ei pakutud.
Euronewsile teadaolevalt ei ole siseministeerium vastanud, kas on plaanis viia ellu muudatusi selles vallas.