/nginx/o/2019/08/01/12425824t1h0e00.jpg)
Eile astus ametisse uus Soome kaitseväe juhataja Timo Kivinen, kes pidas täna esimese pressikonverentsi. Kivinen käsitles pressikonverentsil Soome julgeolekukeskkonna väljakutseid nüüd ja tuleval aastakümnel.
Soome uus kaitseväe juhataja lubab vähendada rahvusvaheliste õppuste arvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivineni sõnul on sõjaline tegevus viimastel aastatel Soome lähipiiril tõusnud. Pöörde tõid Krimmi sündmused 2014. aastal, pärast mida tõstsid mitmed Läänemere riigid oma kaitse-eelarvet.
«On oluline, et Soomel oleks jätkuvalt tugev kaitsevõime ning arusaamine militaartehnoloogilisest arengutest,» ütles Kivinen. Tema sõnul peab Soome kaitsevägi olema valmis tõrjuma erinevaid hübriidohte, mis võivad väljenduda ka mittesõjalises tegevuses, näiteks avalikus halduses. «Tehisintellekti kasutamine, automatiseerimine ja andurite tehnoloogia areng kiirendavad sõjaliste operatsioonide tempot. Selles arengus peab Soome kaasas püsima.»
Eilsel tseremoonial, kus endine kaitseväe juhataja Jarmo Lindberg andis juhtimise üle Kivinenile, osales ka Rootsi kaitseväe juhataja Micael Bydén. Kivinen rõhutas, et Soome sõjaline koostöö Rootsiga on sujunud hästi. «Rootsi on meile lähim maa mitmes aspektis. Aastal 2014 ei oleks keegi meist uskunud, mida me selle aja jooksul saavutame.»
Kivineni sõnul peab Soome kaitseväe rahvusvaheline koostöö olema tõhus ning paranema peab kaitseväe sooritusvõime rahvusvahelises koostöös. Tema hinnangul õppuste määr tõenäoliselt tulevikus väheneb. «Viimastel aastatel on õppusi olnud arvuliselt rohkem. Oleme aru saanud, millised õppused meid paremini teenivad, mistõttu õppuste määr ei kasva, vaid liigub pigem teises suunas.»
Kivineni ametiaja sisse jääb Soome kaitseväes mitu suurt relvastushanget. Aastaks 2021 on eesmärk kindlaks teha, milline uus hävituslennuki tüüp valitakse asendama seni Soomet teeninud F-18 Horneteid.
Hävituslennukite hankes on hetkel 5 lennukitüüpi ning uut lennukite hankimine läheb maksma 7-10 miljardit eurot.
Kivineni sõnul on hävitajahange tema karjääri suurim hange, mis mõjutab Kaitseväe tegevust pikaks ajaks. «Tähtsamad kriteerumid on muu hulgas hävituslennukite sooritusvõime ja hoolduskindlus. Kaitseväes pannakse kokku sõjaline hinnang, mis siis toimetatakse poliitilise otsuse tegijatele.»
Ka Soome mereväealuseid uuendatakse.
Soome kaitsevägi on valmis arendama ülest kohustuslikku ajateenistust ning võtma arvesse ka sugude võrdsust. «Küsitlusandmetel toetab rahvas tugevalt praegust mudelit. Ajateenistusel on siiski lai ühiskondlik positsioon, mistõttu on hea, et selle üle peetakse avalikku arutelu.»
Kivineni hinnangul on ajateenijatest naised Soome kaitseväele toonud palju head. Juulikuus alustas Soomes vabatahtlikku ajateenistust ligi 600 naist, mis on ajaloo suurim arv.