Hollandi politsei tõrgub rakendamast tänasest jõustunud burkakeeldu

Nägu katvat niqab'i kandev naine Rotterdamis. Tänasest võib teda sellise rõivastusega bussi või haiglasse sisenemise eest oodata Hollandis trahv.

FOTO: ROBIN UTRECHT / EPA / SCANPIX

Hollandis hakkas täna kehtima nn burkakeeld, millega muutus ebaseaduslikuks nägu katva rõivastuse kandmine avalikus kohas, kuid nii riigi politsei kui ka Hollandi transpordiettevõtted on andnud mõista, et ei kavatse keelust üleastujate suhtes midagi ette võtta.

Vastavalt nägu katva rõivastuse osaliselt keelamise seadusele ei ole lubatud enam Hollandis kanda suusamaske, tervet nägu katvaid kiivreid ning islami usu rõivaid niqab’i ja burkat avalikes kohtades, sealhulgas näiteks koolis, haiglas või ühistranspordis. Niisama tänaval liikudes võib neid rõivaid siiski kanda.

Keelu rikkujatele tuleb esmalt anda võimalus ebasobiv rõivaese seljast võtta, sellest keeldumise korral võib neid oodata 150–415 euro suurune rahatrahv.

Esialgu tundub aga, et seadust tegelikult rakendama ei hakata, sest politsei sõnul pole uute reeglite jõustamine nende jaoks esmatähtis ülesanne ning lisaks sellele on politsei mures, et seadus võib takistada näokatet kandvaid naisi jaoskonda pöördumast muudes küsimustes.

Nägu katvat rõivastust pidevalt kandvaid naisi on 17 miljoni elanikuga riigis sadakond.

Vastuseks politsei seisukohale teatasid ühistranspordifirmad, et nad ei palu oma töötajatel võtta rongis, metroos, trammis ja bussis üle korrakaitsjate rolli ning hakata seaduse täitmist kontrollima.

Ühistranspordiettevõtte RET pressiesindaja Pedro Peters nimetas burkakeeldu seaduseks, mida on võimatu rakendada.

«Politsei on meile öelnud, et keeld pole prioriteet, ning sellest tulenevalt ei ole nad võimelised vastama väljakutsele tavalise 30 minuti jooksul, kui nad seda üldse teevad,» selgitas ta. «See tähendab, et kui burkat või niqab’i kandvat inimest takistatakse ühistranspordi kasutamisel, pole meie personalil politsei tuge otsustamaks, kuidas edasi käituda. Transporditöötajate ülesanne pole seadusi rakendada ja trahve kirjutada.»

Nii ongi RETi töötajatele antud korraldus juhtida näokatet kandvate naiste tähelepanu keelule, kuid lubada nad siiski sõidukisse.

Haiglad on samuti kinnitanud, et jätkavad inimeste ravimist sõltumata sellest, mis neil seljas on.

Kuna seaduse rakendamise osas püsib segadus, esines konservatiivne ajaleht Algemeen Dagblad vastuolulise soovitusega võtta reeglite rikkumisest häiritud kodanikel endal keelatud rõivast kandev inimene vahi alla. Sama mõtet väljendas Twitteris ka riigi politseiamet.

Rotterdamis tegutsev islami taustaga partei Nida on juba teatanud, et maksab niqab’i ja burka kandmise eest trahvi saavate naiste eest need ära ning on avanud pangakonto, kuhu inimesed saavad selleks raha annetada. Ka Alžeeria päritolu ettevõtja Rachid Nekkaz on lubanud trahve tasuda.

Amsterdami linnapea Femke Halsema on väljendanud oma vastuseisu seadusele ning tema sõnul ei kavatse linnaametnikud seda täita.

Täpselt pole teada, kui paljud naised Hollandis kannavad burkat või niqab’i, kuid oma 2009. aasta uuringus hindas Amsterdami Ülikooli professor Annelies Moors, et nägu katvat rõivastust pidevalt kandvaid naisi on 17 miljoni elanikuga riigis sadakond ning vahel harva teeb seda veel kuni 400 naist.

Burkakeelu kehtestas 2016. aastal Mark Rutte juhitav valitsuskoalitsioon vastusena Geert Wildersi islamivastase Vabaduspartei populaarsuse kasvule. Parlament kiitis seaduse heaks eelmisel aastal.

Hollandist sai sellega kuues riik Euroopa Liidus, kes on kehtestanud nägu katva rõivastuse keelu avalikes kohtades. Esimesena tegi seda 2011. aastal Prantsusmaa.

Inimõigusühenduse Amnesty Internationali hinnangul rikub keeld naiste õigust valida ise, mida nad kannavad. ÜRO inimõiguste komisjon jõudis mullu seisukohale, et keeld rikub inimõigusi, samas kui Euroopa Kohus otsustas 2014. aastal, et näokatete ebaseaduslikuks kuulutamine pole vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

Tagasi üles