INF-lepe lakkab reedel USA lahkudes kehtimast

Aktivistid avaldamas USA Berliini saatkonna ees USA presidendiks Donald Trumpiks ja Vene presidendiks Vladimir Putiniks kehastudes meelt riigipeade otsuse vastu lahkuda keskmaa tuumajõudude lepingust (INF).

FOTO: Omer Messinger/EPA/Scanpix

Reedel jõustub ametlikult USA lahkumine keskmaa tuumajõudude lepingust (INF), mis lakkab pärast 32 aastat kehtimast, andes hoobi relvastuskontrollirežiimile.   

1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe keelab maal baseeruvate 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.

ÜRO peasekretär António Guterres nimetas leppe kehtivuse lõppu ohtlikuks sammuks, mis «tõenäoliselt suurendab, mitte ei vähenda, ballistilistest rakettidest lähtuvat ohtu». 

«Kui see homme kehtivuse kaotab, kaotab maailm hindamatu tuumasõja piduri,» lausus Guterres neljapäeval. 

USA presidendi Donald Trumpi valitsus on pidanud lepet surnuks juba mõnda aega. 1. veebruaril alustas Washington kuus kuud kestvat leppest lahkumise protsessi, süüdistades Venemaad lepingu aastatepikkuses rikkumises. 

Ühendriikide hinnangul rikub lepet Venemaa tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Moskva väitel aga ei riku rakett lepet, sest selle laskeulatus olevat kuni 480 kilomeetrit.

«Ma arvan, et INF-lepe on meid hästi teeninud, kuid see töötab vaid juhul, kui mõlemad osapooled sellest kinni peavad,» ütles hiljuti USA kaitseminister Mark Esper. 

«Ühendriigid jäävad täitma kõiki oma kohustusi 2. augustini ja pärast seda ajahetke jätkame püüdlusi selle poole, mis on meie parimates huvides,» lausus ta.  

Vene president Vladimir Putin jõustas vastuseks USA sammudele 3. juulil Moskva osaluse peatamise leppes. 

INF-lepe võimaldas Nõukogude keskmaaraketid SS-20 ja selle USA analoogid Pershing 1980. aastate lõpul Euroopast ära viia ja mõlemad üliriigid hävitasid leppe alusel oma keskmaaraketid. 

Kuigi Ühendriikide Euroopa liitlased on väljendanud muret uue võidurelvastumise pärast, on NATO toetanud kindlalt USA seisukohta ja süüdistanud Venemaad lepingu rikkumises. 

INF-leppe hinguseleminek võib osutuda Washingtonile kasulikuks, ütles USA endine kaitseminister Ashton Carter juuli algul.

«Sõjaliselt vaatevinklist, mitte poliitilisest, ei ole olukord sugugi halb,» lausus Carter mõttekoja Council of Foreign Relations (CFR) konverentsil. «Me saame kasutada tõhusalt ära seda, mida me nimetame äkklöögiks tavarelvadega.» 

Trump ütles neljapäeval ajakirjanikele, et päev varem Putiniga peetud telefonivestluses INF-lepe jutuks ei tulnud. «Venemaa tahaks teha midagi tuumaleppe vallas ja see sobib mulle. Ka mina tahaksin midagi teha,» lausus Ühendriikide riigipea. 

Ühendriikide valitsus tahab sõlmida relvastuskontrollilepingut, kuhu kuuluksid nii Venemaa kui ka Hiina, kes on oma tuumaarsenali tempokalt kasvatamas, kuid jääb selles vallas endiselt Washingtonist ja Moskvast kaugele maha.

INF-leppest lahkumine annab USA kaitseministeeriumile vabad käed riigi keskmaarakettide arsenali moderniseerimiseks, et tasakaalustada Hiina kasvavat sõjalist võimsust.  

«Hiina arsenalist suurema osa moodustavad keskmaaraketid, misttõtu me peame tagama, et meil on võime vastata, kui me peaksime, Issand hoidku, kunagi nendega kaklusesse sattuma,» lausus Esper. 

Ühendriigid on lubanud mitte paigutada uusi tuumalõhkepeadega keskmarakette Euroopasse, kuid ei ole andnud sellist lubadust tavalõhkepeadega rakettide kohta. 

Mõttekojas Rand Corporation töötav endine USA karjääridiplomaat William Courtney ütles, et tänapäeva keskmaaraketid on tehnoloogia arengu tõttu palju täpsemad kui nende 30 aasta vanused eelkäijad. 

«Tehnoloogia on sedavõrd paljud arenenud, et selline rakett on muutunud sõjaliselt ligitõmbavaks,» lausus relvastuskontrolliekspert Courtney. 

Johns Hopkinsi ülikooli Rahvusvaheliste uuringute kooli strateegiliste suhete professori Thomas Mahnkeni hinnangul peab USA paigutama nüüd Vaikse ookeani saartele ja mujale oma liitlaste territooriumile kesktegevusraadiusega tavarelvad. 

Selline samm aitaks seista vastu Hiina tõusule, eriti Lõuna-Hiina merel, kus Hiina rahvavabastusarmee on sisuliselt hõivanud mitu vaidlusalust saart, lausus professor. 

«On aeg olukord enda kasuks pöörata,» lausus Mahnken veebilehel War on the Rocks avaldatud kommentaaris. «Sellised relvad, mis on võimelised keelama Hiinale rannikuvete kasutamise, pakuksid Hiina agressioonile võimsat heidutust.» 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles