Stoltenberg: NATO püüab vältida võidurelvastumist

NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

FOTO: AFP / Scanpix

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul püüab allianss pärast keskmaa tuumajõudude lepingu INF (Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty) toimimise lõppu seista vastu võidurelvastumisele.

«NATO toetab relvastuskontrolli alal uusi algatusi, sealhulgas Hiina-taoliste riikide omi,» ütles Stoltenberg täna pressikonverentsil. Peasekretär märkis Hiina raketivõimekuse arendamisest rääkides, et NATO toetab kõiki pingutusi, mis puudutavad tuumarelva ja tuumarakettide leviku piiramist. «INF oli meie julgeoleku jaoks väga tähtis,» lisas Stoltenberg.

1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe keelas maal baseeruvate 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.

Venemaa ja USA süüdistavad leppe lagunemises teineteist. NATO on asunud USA poolele.

«Me ei peegelda Venemaa tegusid,» ütles Stoltenberg. «Me ei taha uut võidurelvastumist. Ja meil ei ole kavatsust paigutada Euroopasse uusi maal baseeruvaid tuumarakette.»

Ta süüdistas Moskvat selles, et tuumavõimelisi tiibrakette kasutusele võttes rikkus see INF-lepet. «Leppe hinguselemineku eest vastutab üksnes Venemaa,» ütles Stoltenberg.

Washington on süüdistanud Venemaad aastaid uut tüüpi raketi 9M729 väljatöötamises. Sama seisukohta jagab ka NATO. Uue raketi lennuulatus on NATO andmetel umbes 1500 kilomeetrit, kuid Moskva väidab, et see on vaid 480.

Stoltenbergi sõnul on uus rakett tuumavõimeline, mobiilne ja raskesti rünnatav ning suudab tabada Euroopa riike vaid mõneminutise ettehoiatusega. «NATO vastab kaalutletud ja vastutustundlike meetmetega märkimisväärsele ohule, mida kätkeb alliansi jaoks Vene rakett 9M729,» ütles ta. «Oleme leppinud kokku tasakaalustatud ja kooskõlastatud kaitsemeetmete paketis, et tagada NATO heidutus- ja kaitsevõime säilimine usaldusväärse ja tõhusana,» lisas ta.

Tagasi üles