Kliimavõitluse edu sõltub Aasiast

Elektrijaam. Foto on illustratiivne. Foto: PA Wire/Scanpix

Võitlus kliimamuutustega «õnnestub või nurjub» sõltuvalt sellest, mida tehakse Aasias, kus kasvav energianõudlus suurendab nõudlust fossiilsete kütuste järele, märkis ÜRO.

ÜRO võõrustab septembris kliimakohtumist, mida organisatsioon nimetab viimaseks võimaluseks ennetada pöördumatut kliimakatastroofi.

Võtmetähtsusega on Aasia riikide lubadus liikuda süsinikneutraalse majanduse poole, ütles ÜRO peasekretariaadi eriesindaja Rachel Kyte.

«See on tõesti see piirkond, kus õnnestub või nurjub energiaüleminek kliimaeesmärgi täitmiseks,» lausus ta.

Tippkohtumiselt loodetakse saada riikidelt lubadus viia süsihappegaasi emissioon 2050. aastaks netonullile. Suureks komistuskiviks peetakse aga Aasia kasvavat energiavajadust.

«Kagu-Aasia on üks maailma kiiremini kasvavaid majanduspiirkondi. Selle rahvastik ja linnastumine tähendavad, et elektrinõudlus  peaks eelduste järgi vahemikus 2015-2040 kolmekordistuma,» hoiatas Kyte.

«Sellega toimetulemiseks pöördub Kagu-Aasia praegu fossiilsete kütuste poole. Paljud riigid teevad seda,» lisas ta.

Regioonis, eelkõige Indoneesias, Vietnamis ja Filipiinidel, jätkub uute söejaamade ehitamine, mida hoolimata kliimaaktivistide kriitikast rahastavad riigid nagu Jaapan ja Hiina.

Kyte sõnul tuleb seda sektorit näha aga lõpusirgel olevana.

«Kivisöel ei ole tulevikku,» märkis ta. «See ei ole konkurentsivõimelise hinnaga ja sellel on äärmuslik mõju inimtervisele ja planeedile.»

Tippkohtumise edus on eriti tähtis roll Hiina lubadusel, kuivõrd see on endiselt suurim emissioonide allikas ja peamine kivisöejaamade rahastaja regioonis.

Pekingil on märkimisväärne majanduslik võim regioonis ja kaugemalgi tulenevalt selle «vöö ja tee algatusest», millega rahastatakse taristut ja muid projekte.

«Vöö ja tee algatuse rohestamine on absoluutselt hädavajalik,» ütles Kyte.

«Oleme ettevaatlikult optimistlikud selle erakordselt raske töö osas, mis Hiinas selle tagamiseks käib,» lisas ta.