/nginx/o/2019/08/03/12431839t1h08f2.jpg)
Hongkongi valitsusvastased demonstrandid rebisid laupäeval Hiina erihalduspiirkonna sadamas mastist Hiina lipu ja viskasid selle merre.
Hongkongi meeleavaldajad viskasid merre mastist rebitud Hiina lipu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeleavaldajad tulid Hiina üha karmimaks muutuvatest hoiatustest hoolimata laupäeval taas massimeeleavalduseks tänavatele.
Hiina poolautonoomses piirkonnas on rahutused kestnud juba kaks kuud. Rahva pahameele vallandas seaduseelnõu, mis lubanuks kahtlusaluste väljaandmist kommunistlikule Mandri-Hiinale.
Hongkongi valitsus on praeguseks seadusest loobunud, kuid meeleavaldused on laienenud ning neil nõutakse nüüd ka demokraatlikke reforme ja vabaduste piiramise lõpetamist.
Nii Hongkongi kui Pekingi võimud on sel nädalal andnud märku karmimast suhtumisest meeleavaldajatesse, kümned inimesed on kinni peetud ja Hiina on vihjanud valmidusele rahutused vajaduse korral jõuga maha suruda.
Protestijaid ei ole see heidutanud, nad on tõotanud nädalavahetusel ja järgmise nädala algul veel rohkem meeleavaldusi ja protestimarsse korraldada.
Laupäeval kogunesid tuhanded inimesed tiheda asustusega Mongkoki linnaosa parki, kus varem on tekkinud kokkupõrkeid politseiga. Kuulati kõnesid ja hüüti loosungeid ning kutsuti inimesi osalema esmaspäevale kavandatud streigis.
Politsei keelas esialgu meeleavaldajatel läbi linnaosa marssida, kuid hiljem lasti rongkäik siiski läbi.
«Mida rohkem valitsus meid maha surub, seda sagedamini me välja tuleme, kuni valitsus vastab meie nõudmistele,» ütles meeleavaldaja Ah Kit (36) AFP-le.
Laupäeva õhtul püstitasid sajad maskides meeleavaldajad sadamaäärses populaarses Tsim Sha Tsui ostupiirkonnas mitmele sõiduteele barrikaade.
Samuti blokeerisid meeleavaldajad ühe poolsaart selle peamise saarega ühendava tunneli, tekitades liikluskaose.
Erihalduspiirkonna ikoonilises Victoria sadamas rebisid meeleavaldajad mastist Hiina lipu ning viskasid selle enne politsei sekkumist vette.
Politsei kutsus avalduses meeleavaldajaid «lõpetama oma ebaseaduslikke tegusid» ja manitses inimesi piirkonda vältima.
Pühapäeval on kavas kaks protestimarssi: üks Hongkongi saarel ja teine Tseung Kwan O piirkonnas. Esmaspäeval on ülelinnaline streik ja meeleavaldused seitsmes erinevas kohas.
Laupäeval avaldasid ühes teises Hongkongi pargis meelt ka valitsuse toetajaid, neidki oli väljas tuhandeid ja paljud lehvitasid Hiina lippe ning hüüdsid loosungeid politsei toetuseks.
Hiina suursaadik Ühendriikides Cui Tiankai süüdistas ajakirjas Newsweek avaldatud kolumnis «halbade kavatsustega» jõude Hongkongis ja välismaal püüetes muuta piirkond «sillapeaks Mandri-Hiina süsteemi ründamiseks ja kaose vallandamiseks üle Hiina».
Hiina riiginõunik Yang Jiechi süüdistas reedel lääneriikide valitsusi tippametnike ja protestijuhtide kohtumiste korraldamises ning nende tegudele õhutamises ja nõudis riigi siseasjade sekkumise viivitamatut lõpetamist.
Hiina ei ole avaldanud välisriikide sekkumise kohta Hongkongi protestidesse mingeid tõendeid.
Peking on aastakümneid väitnud, et Hiinas toimuvate rahutuste taga on varjatult tegutsevad Hiina-vastased jõud. Seda on näiteks tehtud 1989. aasta Tiananmeni väljaku meeleavalduste ja ka 2014. aastal Hongkongis aset leidnud demokraatiameelsete meeleavalduste puhul.
Selline süüdistamine haakub mandrihiinlaste seas menuka narratiiviga, et lääneriigid ja eriti USA üritavad suurendada Hiina sotsiaalseid ja sisepoliitilisi lahkhelisid, et pidurdada Hiina majanduslikku ja diplomaatilist tõusu.
Hiina lubas 1997. aastal Hongkongi taas enda kontrollile allutades jätta piirkonnas kehtima tähtsad Briti võimu aegsed põhimõtted nagu sõltumatu kohtuvõim ja sõnavabadus.
Samas leiavad paljud, et Hongkongi võimud on Hiina keskvalitsuse survel neid õigusi ja vabadusi viimastel aastatel oluliselt piiranud. Nad viitavad teisitimõtlejatest raamatukaupmeeste kadumisele Mandri-Hiina vanglatesse, tuntud poliitikute valimistelt kõrvalejätmisele ja demokraatiameelsete protestiliidrite vangistamisele.