/nginx/o/2019/08/05/12436440t1hd2f1.jpg)
Sudaani protestijuhid ja valitsevad kindralid kirjutasid pühapäeval alla vaevaga saavutatud põhiseadusdeklaratsioonile, mis on tsiviilvõimule ülemineku aluseks.
Sudaani konfliktipooled allkirjastasid põhiseadusdeklaratsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deklaratsiooni aluseks on 17. juulil allkirjastatud võimujagamislepe ning see paneb aluse sõjaväelastest ja tsiviilisikutest koosnevale võimuorganile, mis juhib riiki kolmeaastase üleminekuperioodil jooksul tsiviilvalitsuse ja -parlamendi moodustamist.
Deklaratsioonile kirjutasid alla protestijuht Ahmed Rabie ja valitseva sõjaväenõukogu aseesimees kindral Mohamed Hamdan Daglo. Tseremoonial osalesid Aafrika Liidu ja Etioopia vahendajad.
Ametlik allkirjastamine on kavas 17. augustil. Samal päeval peaks kukutatud president Omar al-Bashir korruptsioonisüüdistusega kohtu ette astuma, ütles protestiliider Monzer Abu al-Maali.
18. augustil teevad protestijate ja sõjaväe juhid teatavaks üleminekunõukogu liikmed, lisas ta.
"Valitseva suveräänse nõukogu liikmed tehakse teatavaks 18. augustil, peaminister nimetatakse 20. augustil ja kabinetiliikmed 28. augustil," ütles Abu al-Maali.
Põhiseadusdeklaratsiooni kokkulepe on detsembris Bashiri 30-aastase võimu vastu astunud massimeeleavalduste juhtide ja diktaatori aprillis kukutanud kindralite keeruliste läbirääkimiste tulemus.
Protestiliider Madani Abbas Madani lubas, et sõjaväega sõlmitud kokkulepe ei taga meeleavaldajaid tapnud kardetud paramilitaarüksuse Kiirtoetusjõud (RSF) liikmetele karistamatust.
"Põhiseadusdeklaratsioon sisaldab sõltumatu juurdluskomitee loomist, mis uuriks rikkumisi," lausus ta. "Märtrite vere küsimuses kompromissile ei minda."
Protestiliikumise õigusküsimuste läbirääkija Ibtisam al-Sanhouri sõnul näeb põhiseadusdeklaratsioon ette tsiviilisikust peaministriga parlamentaarset süsteemi.
Peaministri nimetab protestiliikumine ja selle kinnitab ametisse protestiliikumise esindajatest ja sõjaväelastest koosnev suveräänne nõukogu, kus hakkab enamus olema tsiviilisikutel, lausus Sanhouri.
Sanhouri lisas, et protestiliikumine saab uues 300-kohalises parlamendis 201 kohta.