Frontexit süüdistatakse inimõiguste rikkumises

Frontexi missioonil osalevad ametnikud Albaania-Kreeka piiri lähistel.

FOTO: FLORION GOGA / REUTERS / SCANPIX

Saksamaa ja Suurbritannia meedia paljastas, et Euroopa Liidu piirivalveagentuuri (Frontex) mandaadi alusel tegutsevad ametnikud võivad olla seotud inimõiguste rikkumisega.

Returns Networki uurimise kohaselt on Frontexi mandaadi alusel tegutsevad piirivalvurid tolereerinud teistest riikidest pärit kolleegide vägivalda migrantide suhtes ja ka ise põgenikke ebainimlikult kohelnud.

Frontexi dokumentidele viidates paljastati, et kohalikud piirivalvurid kasutasid nuiasid ning pipragaasi, et migrante alandada. Samuti olla sisserändajatele metsas koerad järgi saadetud. Leiti, et eriti jõhkra käitumisega paistsid silma Kreeka, Bulgaaria ja Ungari piirivalvurid.

Teises dokumendis tuuakse välja, et Frontexi ametnikud deporteerisid saatjateta alaealisi ning manustasid väljasaadetud migrantidele rahusteid.

Samas tuuakse välja, et Frontex ei võtnud kasutusele meetmeid inimõiguste rikkumise peatamiseks. Selle asemel, et lõpetada Frontexi poolt piiridele appi saadetud ametnike koostöö kohalike piirivalvuritega, otsustas agentuur hoopis juhtumite menetlemise lõpetada.

Protesteerivad migrandid lõhkumas piiritara Kreeka-Makedoonia piiril 2016. aastal. 

FOTO: Alexandros Avramidis / REUTERS / Scanpix

Droonid Vahemere kohal

Briti ajaleht The Guardian kirjutas eile, et Frontex on kasu lõiganud Euroopa Liidu 100 miljoni euro suurusest investeeringust droonidesse. Ehkki droone lennutatakse Liibüa ranniku lähistel, pole Euroopa Liidu suurimal mereoperatsioonil viimase aasta jooksul ette võetud ühtki päästeoperatsiooni.

«Pole kohustust varustada droone elupäästvate seadetega ning läbi viia päästeoperatsioone,» ütles The Observerile Saksamaa roheliste ridadest Euroopa Parlamenti valitud Erik Marquardt. «Selleks on vaja laevu, ja just nendest on praegu puudus.»

Märtsis viis Euroopa Liidu peamine mereoperatsioon Sophia oma alused Liibüa ranniku lähistelt kõige kriitilisemast kohast minema. Kuigi Sophia näol pole tegu otsingu- ja päästemissiooniga, oli selles osalenutel rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustus aidata hätta sattunud paate.

Saksamaa mereväe fregatt Augsburg saabus operatsioonilt Sophia koju veebruaris. 

FOTO: FOCKE STRANGMANN / EPA / Scanpix

Usutakse, et laevad asendati droonidega just selleks, et Vahemerd monitoorida, kuid vabaneda kohustusest migrante päästa ning neid Euroopa rannikule toimetada.

Sel aastal on Vahemere ületamisel hukkunud migrantide arv kasvanud. Kui aastate jooksul on keskmiselt surma saanud kaks protsenti paadipõgenikest, siis eelmisel kuul hukkus neist koguni 14 protsenti. Kokku on sel aastal surma saanud 567 migranti, mereületuse on ette võtnud 8362 inimest.

Lisaks on Frontexit droonidega seire korraldamisega seoses süüdistatud kogutud informatsiooni edastamises Liibüa rannikuvalvele, et neil oleks võimalik teekonda alustanud paadid peatada ning migrandid tagasi Liibüasse viia. Kuigi Liibüa rannikuvalvet toetatakse Euroopa Liidu rahadega, on sealsetel ametnikel seoseid nii inimsmugeldajate kui kinnipidamiskeskuste omanikega.

Migrandipaat Liibüa ranniku lähistel.

FOTO: FABIAN HEINZ / SEA-EYE HANDOUT / EPA / Scanpix

Saksamaa päästeorganisatsiooni Sea Watch liige Tamino Böhm ütles Guardianile, et Liibüa rannikuvalve ei käi kunagi iseseisvalt patrullis. «Nad ei lahku kunagi sadamast, kui neil ei ole merel paati, mida tagasi tuua. See tähendab, et nende info tuleb Itaalia, Frontexi ja Euroopa Liidu seirelendudelt.»

Euroopa Liidu vastu on Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule esitatud dokumendid, milles süüdistatakse ühendust inimsusevastastes kuritegudes ning kaasaaitamises inimeste sunniviisilisele toimetamisele koonduslaagreid meenutavatesse kinnipidamiskeskustesse Liibüas.

Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei tohi Euroopa laevade poolt päästetud inimesi tagasi Liibüasse viia, sest sealse konflikti ja inimõiguste rikkumise tõttu pole ÜRO hinnangul tegu turvalise riigiga. ÜRO mereõiguse kohaselt on aga kohustus aidata hätta sattunud aluseid ja see oli ka põhjus, miks Euroopa Liidu meremissioonid olid vastu tahtmist sunnitud läbi viima päästeoperatsioone.

Kuna Euroopa Liit pole suutnud vältida meresurmasid, on mitmed heategevusorganisatsioonid sekkunud.

Näiteks eile alustas päästelaev Ocean Viking Prantsusmaalt Marseille'i sadamast teekonda Liibüa ranniku suunas. Siiani on merel kolm päeva tagasi 121 inimest üles korjanud Hispaania valitsusvälisele organisatsioonile kuuluv alus.

Organisatsioon Open Arms on teatanud, et mitmel päästetul on traumasümptomid, kuid Itaalia on samas öelnud, et sealsetesse territoriaalvetesse sisenemise korral ootaks ees 50 000 euro suurune trahv.

Päästelaev Ocean Viking Marseille'i sadamas. 

FOTO: CLEMENT MAHOUDEAU / AFP / Scanpix

Tagasi üles