Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/08/05/12437802t1hef84.jpg)
USAs tapeti verise nädalavahetuse jooksul kõigest 13 tunni jooksul kahe massitulistamise käigus 29 inimest. 20 Texase osariigis El Pasos ning üheksa Ohio osariigis Daytonis.
President Donald Trump on veretööde järel sattunud kriitikatule alla, põhjuseks tema rassistlikud sõnavõtud ja tegevusetus relvaseaduste karmistamise osas. El Paso Walmarti kaubanduskeskuses 20 inimest tapnud noormees postitas enne rünnakut veebilehele 8chan oma «manifesti», kus väitis, et rünnak on vastuseks võõramaalaste invasioonile Texases.
/nginx/o/2019/08/05/12437786t1hbc66.jpg)
/nginx/o/2019/08/05/12437790t1ha0e2.jpg)
Eile oma New Jersey osariigi golfiklubist Washingtoni suunas teele asudes väitis Trump ajakirjanikele, et vihale pole riigis kohta.
President teeb massitulistamiste kohta Eesti aja järgi täna õhtul avalduse. Enda sõnul on ta praeguseks nõu pidanud ka justiitsministri William Barri ning Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktori Christopher Wrayga. Trump väitis, et juba praegu tehakse palju selle nimel, et relvad valede inimeste kätte ei satuks.
Presidendi poliitilised vastased võtsid aga Trumpi pihtide vahele ning ütlesid, et president on oma retoorikaga otseselt vastutav vihakuritegude sagenemise eest. Demokraadist Pennsylvania senaator Bob Casey sõnas: «Ameerika Ühendriikidel on president, kes kasutab valgete natsionalistide retoorikat ja on seotud rassismiga.»
/nginx/o/2019/08/05/12437787t1h9a87.jpg)
Endine El Pasost valitud kongresmen ja praegu demokraatide presidendikandidaadiks pürgiv Beto O'Rourke nimetas presidenti samuti rassistiks ja valge rassi ülemvõimu pooldajaks, kes kiidab oma sõnavõttudega sellised rünnakud heaks.
Demokraadid viitasid just Trumpi poolt järjest sagenevatele rünnakutele migrantide vastu ning eelmisel kuul lahvatanud skandaalile, mille käigus Trump soovitas tumedanahalistel naissoost USA Kongressi liikmetel minna tagasi sinna, kust nad on tulnud.
Kas Kongress suudab viimaks tegutseda?
Arveteklaarimise kõrval on aga teravalt õhus relvaseadusega seotud küsimused, millele pole lugematutest massitulistamistest hoolimata USA poliitikas juba aastaid suudetud või tahetud vastust leida.
USA Kongress on jäänud massitulistamiste järel oma reaktsiooniga hambutuks ja kuigi erinevate veretööde järel on küll lahendusi pakutud, siis seadusteks on neist saanud vähesed.
Pärast kahte kõige hullemat massitulistamist viimase kahe administratsiooni ajal on Kongress jäänud passiivseks. Nii ei suudetud 2012. aastal Sandy Hooki algkoolis 26 inimelu nõudnud tulistamise järel vastu võtta seadust, mis teeks relvanäitustel ja internetis relvade müümise puhul taustakontrolli kohustuslikuks, kirjutas CNN.
/nginx/o/2019/08/05/12437796t1ha804.jpg)
President Barack Obama allkirjastas seejärel määrused relvaseaduse karmistamiseks ja nõudis Kongressilt viivitamatut tegutsemist. Vabariiklastel õnnestus aga Obama plaanidele pidurit tõmmata.
Pärast 2017. aastal Las Vegases aset leidnud USA ajaloo ohvriterohkeimat massitulistamist ei suutnud Kongress keelustada nn bump stock seadmeid, mida kasutatakse poolautomaatse relva automaatseks muutmiseks. Aasta aega hiljem keelustas Trump seadmed.
/nginx/o/2019/08/05/12437797t1h39b8.jpg)
Kongressi varasem tegevusetus ei anna kuigi palju lootust selleks, et sel korral oleks reaktsioon erinev. Tõenäoliselt kardetakse relvaseaduste karmistamise puhul valijate kättemaksu, sest paljude jaoks on üheks Ameerika vabaduse sümboliks just 1791. aastal vastu võetud põhiseaduse teine parandus, mis annab õiguse omada ja kanda relvi.
Suurt rolli mängib relvaseaduste karmistamise vastases võitluses ka Rahvuslik Tulirelvade Assotsiatsioon (NRA), mida seostatakse tihedalt just Vabariikliku Parteiga.
Pew Research Center'i uuringu kohaselt pooldab aga isegi suurem osa Vabariikliku Partei valijatest relvaseaduste karmistamist, näiteks teatud juhtudel taustakontrolli kohustuslikuks muutmist. Umbes pool vabariiklaste toetajatest oleks nõus ründerelvade keelustamisega.
Reuters/Ipsose veebruaris korraldatud küsitlusest selgus, et 69 protsenti ameeriklastest sooviks karme või mõõdukaid muudatusi relvaseaduses. Muudatusi sooviks 85 protsenti demokraatide toetajatest ning 57 protsenti vabariiklaste valijatest.
/nginx/o/2019/08/05/12437808t1h0d40.jpg)
CNNi teatel kiitis selle aasta alguses demokraatide kontrolli alla läinud esindajatekoda heaks viimase põlvkonna kõige märkimisväärsema relvaseaduse muudatuse, mis nõuab kõigi tulirelvade ostmise puhul taustakontrolli ning pikendab taustakontrolliks mõeldud aega 10 päevani. Senat pole aga siiani ettepanekuid arutama asunud.
Senati enamusliider Mitch McConnell avaldas viimaste rünnakute järel küll kaastunnet, kuid sai oma poliitilise tegevuse eest kaela ämbritäie külma vett. Nimelt on just McConnell seni blokeerinud seadusemuudatuste arutamist senatis. Mõned demokraadid nõudsid McConnellilt senati erakorralise istungi korraldamist, et pidada maha debatt ja hääletus relvaseaduste karmistamise üle.
Presidendivalimiste suur teema
Wall Street Journali hinnangul saab relvaseadustest järgmiste presidendivalimiste eel üks suurtest teemadest. Juba praegu on Demokraatliku Partei kandidaatide seas sel teemal juttu olnud ning leitud konsensus näiteks taustakontrolli kehtestamise osas.
Mõned demokraatide kandidaadid on läinud ka kaugemale. California senaator Kamala Harris on lubanud presidendiks saades esimese 100 päeva jooksul anda välja relvaseadust karmistavad määrused ning New Jersey senaator Cory Booker nõuab tulirelvade omajatele karmimate reeglite kehtestamist.
Indiana osariigi South Bendi linnapea ja demokraatide kandidaadiks pürgiv Pete Buttigieg on aga väsinud vaid rääkimisest ning nõuab tegusid. «Igal korral kui see juhtub, ütleme me, et seda ei tohi enam juhtuda. Ütleme, et teeme midagi. Ütleme, et see muutub, aga see ei ole muutunud,» sõnas ta.
/nginx/o/2019/08/05/12437813t1haa7b.jpg)
Vabariiklaste strateeg Doug Heye ütles WSJ-le, et partei on valmis relvaseaduse osas muutusi tegema vaid presidendi selge toetuse saamise korral.
Kuigi president on teinud mõningaid väikeseid samme relvavägivalla ohjeldamiseks, on ta välja saatnud ka segaseid signaale. Näiteks on ta kampaania käigus oma toetajatele korduvalt öelnud, et demokraadid võtavad neilt relvad ära. Trump on lahendusena pigem rääkinud rohkemate inimeste relvastamisest.