Briti meedia: Johnson kavatseb Euroopa Liidust leppeta lahkuda (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson.
Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson. Foto: Dylan Martinez / AP / Scanpix

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ei kavatse Euroopa Liiduga lahkumisleppe osas uusi läbirääkimisi pidada ning ühendusest leppeta lahkumine on tema jaoks loogiliseks stsenaariumiks, kirjutas The Guardian diplomaatilistele allikatele tuginedes.

Johnsoni valitsuse Brexiti pealäbirääkija David Frosti kohtumisel kõrgete Euroopa Liidu ametnikega oli kohtumise sisuga kursis olevate Euroopa diplomaatide sõnul selge, et Suurbritannia ei kavatse kompromissile minna.

Selle asemel olla Frost rääkinud, kuidas oleks võimalik pärast 31. oktoobriks seatud Brexiti-tähtaega kõnelused lähtestada.

Üks Euroopa Liidu diplomaat sõnas Guardianile, et Ühendkuningriigil pole teist plaani. «Pole kavatsust läbi rääkida, see nõuaks plaani. Leppeta lahkumine paistab nüüd olevat Briti valitsuse keskne stsenaarium.»

Varasemalt oli Briti valitsus väitnud, et sooviks heas usus Euroopa Liiduga läbirääkimisi pidada. Samas öeldi otse välja, et Johnson nõustuks vaid leppega, mis ei sisaldaks Iiri piiri tagavaraplaani ehk mehhanismi, mille abil oleks võimalik vältida nn kõva piiri teket Iiri saarel. Tagavaraplaan hoiaks aga Ühendkuningriigi endiselt tolliliidus ning tulihingelised Brexiti-pooldajad kardavad, et riik jääks soovimatult lõksu. Euroopa Liit on samal ajal rõhutanud, et Iiri piiri tagavaraplaan ei kuulu muutmisele.

Sinn Feini erakonna plakat Belfastis, millega nõutakse nn kõva piiri vältimist.
Sinn Feini erakonna plakat Belfastis, millega nõutakse nn kõva piiri vältimist. Foto: PAUL FAITH / AFP / Scanpix

Guardianiga rääkinud Euroopa Liidu diplomaatide sõnul ei suutnud Ühendkuningriigi esindajad pakkuda välja ettepanekuid vastuolulise tagavaraplaaniga tegelemiseks. Frost olevat lihtsalt öelnud, et Ühendkuningriik eelistaks Iiri piiri küsimuses tehnoloogilist lahendust, kuid tunnistas, et Brexiti ajaks see valmis ei saaks.

Ühe Euroopa diplomaadi sõnul andis kohtumine märku sellest, et isegi kui Euroopa Liit annaks tagavaraplaani osas järgi, ei oleks ikkagi laual ühtegi alternatiivi. «See sõnum on nüüd kõvasti ja selgelt pealinnadesse jõudnud, oli kasulik kuulda seda otse asjaosaliselt. Reaalsus jõuab kohale,» sõnas ta.

Kuigi Brexiti-minister Stephen Barclay nõudis Euroopa Liidu pealäbirääkijalt Michel Barnierilt uut võimalust kõneluste alustamiseks, nähti seda diplomaatilistes ringkondades vaid katsena müra tekitada. Diplomaatide sõnul oli selline nõudmine vastuoluline ja ebavajalik.

Stephen Barclay (paremal) ja Michel Barnier.
Stephen Barclay (paremal) ja Michel Barnier. Foto: FRANCOIS WALSCHAERTS / AFP / Scanpix

Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnul mõjutaks leppeta lahkumine Ühendkuningriiki Euroopa Liiduga võrreldes märksa rohkem. Ta lisas: «Edukateks läbirääkimisteks on vaja kahte tantsupartnerit. Kui muusika ja rütm pole õiged, siis pole ka tantsu.» Samas kordas ta varasemat väljaütlemist, et läbirääkimised ei ole olnud kasutud ning sõlmitud lepe on parim võimalik.

Guardiani teatel on Westminsteris märke, et Johnsoni valitsus valmistub leppeta lahkumiseks ning lahinguks konservatiividega, kes on lubanud sellise lahenduse korral opositsiooniga koostööd teha, et valitsust takistada.

Dominic Cummings.
Dominic Cummings. Foto: Jonathan Brady / PA Wire/PA Images/Scanpix

Peaministri erinõunik Dominic Cummings andis eile eriesindajatele ülesandeks jälgida leppeta Brexitiks valmistumist erinevates ministeeriumides. Samuti ründas Cummings eelmist rahandusministrit Philip Hammondit, kes ei suutnud tema hinnangul riiki ette valmistada. Hammondi liitlased vastasid, et sellistel väidetel pole tõepõhja.

Erinõunik paistab uskuvat, et Johnson võiks isegi umbusaldushääletuse kaotamise korral tagasiastumisest keelduda ning uued valimised alles novembriks välja kuulutada. See tähendaks, et valimised toimuksid pärast Brexiti tähtaega 31. oktoobril.

Johnson väitis küll eile, et ei soovi mingil juhul uusi valimisi, kuid tema pressiesindaja ütles selgelt välja, et Brexit saab 31. oktoobril igal juhul toimuma. See tähendab, et Johnsonit ei peata parlamendi vastuseis leppeta lahkumisele ega ka edukas umbusaldamine, mis nõuaks uusi valimisi.

Corbyn tahab Johnsoni kukutada

Umbusaldushääletus ei pruugi olla sugugi kaugel. Leiboristide juht ja Briti opositsiooniliider Jeremy Corbyn teatas eile, et on valmis valitsust umbusaldama kohe pärast parlamendi suvepuhkuse lõppu ehk septembris.

«Teeme kõik, et leppeta lahkumist takistada. Sealhulgas oleme valmis umbusaldushääletuseks sobilikul varasel ajal. Paistab, et peaminister püüab parlamendist ja rahvast mööda põigeldes leppeta lahkumist läbi suruda,» sõnas Corbyn.

Jeremy Corbyn.
Jeremy Corbyn. Foto: SWNS / Scanpix

Corbyn lisas, et leppeta lahkumine saaks olema ülimalt tõsine toiduhindasid, meditsiinitarvikuid, kaubandussuhteid ja investeeringuid silmas pidades. «See juhiks meid otse sellise kaubandusleppeni, mida Donald Trump tahaks Boris Johnsoniga sõlmida. Vabandage, aga seda ei juhtu. See pole vastuvõetav. Teeme kõik selle blokeerimiseks.»

Johnsoniga rahulolematud konservatiivid peavad juba plaani peaministri idee hävitamiseks. Nad usuvad, et usaldushääletuse kaotamise järel oleks võimalik valitsusjuhile vastu astuda. Mitmed Johnsoni erakonnakaaslastest parlamendisaadikud, teiste hulgas ka Hammond, on vihjanud, et võivad umbusaldushääletusel asuda leiboristide poolele ning peaministri kukutada. Seda juhul, kui Johnson jääb leppeta Brexiti ideele truuks.

Boris Johnson.
Boris Johnson. Foto: Yui Mok / PA Wire/PA Images/Scanpix
Tagasi üles