:format(webp)/nginx/o/2019/08/08/12446331t1hc81d.jpg)
Venemaa Arhangelski oblasti sõjaväepolügoonil sai viimastel andmetel raketimootori hooldustöödel surma viis tuumakorporatsiooni Rosatom töötajat ja kaks kaitseministeeriumi esindajat.
Arhangelski polügoonil hukkus raketimootori hooldusel seitse inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rosatomi andmeil said kolm ettevõtte töötajat erineva raskusastmega vigastusi ja põletushaavu.
«Rosatomi ja kaitseministeeriumi spetsialistid hukkusid Arhangelski polügoonil eksperimentaalse vedelkütusel töötava raketimootori süttimisel,» märkis laupäeval kaitseministeeriumi allikas. Kolm sõjaväelast sai vigastada.
Vene ametivõimud kinnitasid laupäeval, et salajases sõjaväebaasis hukkus viis tuumaagentuuri töötajat ja õnnetus hõlmas radioaktiivseid isotoope.
Lähedalasuv Severodvinski linn teatas neljapäeval aset leidnud õnnetuse järel, et kiirgustase tõusis järsult, kuid langes peagi. Sõjavägi ei kinnitanud varem, et õnnetus oleks tuumakütust puudutanud.
Rosatomi teatel pakkusid selle töötajad eksperimentaalsele mootorile tehnilist tuge.
Plahvatus leidis aset Severodvinskist umbes 30 kilomeetri kaugusel Njonoksa haldusringkonnas, kus asub Vene mereväe keskkatsepolügoon. Polügoon on Vene all- ja pealveelaevade relvastuses kasutatavate ballistiliste rakettide peamine katsetamispaik.
Moskvast umbes 1000 kilomeetrit põhjas asuvat Njonoksa polügooni kasutatakse alates 1954. aastast ja Nõukogude Liit katsetas polügoonil oma tuumaarsenali.
Vene kaitseministeeriumi teatel said viga kuus ministeeriumi töötajat ja üks arendaja ning hukkus kaks «spetsialisti».
Moskva tuumauuringute instituudi ekspert Boris Žuikov ütles uudisteportaalile RBK, et radioaktiivseid isotoope kasutatakse energiallikana peamiselt kosmoselaevades ja need ei ole üldiselt nendega töötavatele inimestele ohtlikud.
«Kui need kannatada saavad, siis võivad lähedal olevad inimesed viga saada. Isotoobiallikatena kasutatakse erinevaid kütuseid: plutoonium, promeetium või tseerium,» ütles Žuikov.
Ta lisas, et asjasse puutuv kiirgustase «pole kuidagi võrreldev sellega, mis kaasneb tõsiste reaktoriõnnetustega».