Kliimamuutus tabab inimest õrna kohta

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu esimees Hoesung Lee neljapäeval Šveitsis Genfis pressikonverentsil tutvustamas raportit kliimamuutuse ja maakasutuse vastasmõjudest. Foto: MARTIAL TREZZINI/AP/Scanpix

Maailma teadlased hoiatavad uues ÜRO raportis, et kliimamuutus tabab inimest õrna kohta - otse kõhtu, kuid ei jäta liiga tegemata ka metsadele, taimedele ja loomadele.

Raportis vaadeldakse kliimasoojenemise ja maakasutuse vastasmõju, mis moodustab suletud ringi. Inimtekkeline kliimamuutus kahandab maa kvaliteeti, samas on inimene see, kes maad kasutades kliima soojenemist takka tõukab.

Maailma 195 riigi läbirääkijad said Genfis peetud maratonkõneluste tulemusena kolmapäeval valmis raportiga, mis annab senistest laialdasima hinnangu maa kasutamise ja kliima vastasmõjule.

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu (IPCC) raporti panid kokku 108 teadlast tuhandete andmekogude põhjal ning see annab enam kui 1000 leheküljel teada, missugused väljavaated on üha kasvava elanikkonnaga soojeneval planeedil.

Neljapäeval avaldatud kokkuvõttes poliitikakujundajatele tõdetakse, et selle vastastikuse mõju tõttu on juba praegu toit kallim, seda on vähe ja see on isegi vähem toitev.

Teadlased ütlevad aga, et kui inimesed muudavad toitumise ja toidukasvatuse viisi ning hoolitsevad metsade eest, võib see päästa planeedi ohtlikust soojenemisest.

Maismaa, mis moodustab vaid 30 protsenti maakerast, soojeneb kaks korda kiiremini kui planeet tervikuna.

Raportis rõhutatakse vajadust kaitsta allesjäänud troopilisi vihmametsi, sest need aitavad maakera soojenemist aeglustada.

Teadlased manitsevad aga mitte lootma, et ainuüksi taasmetsastamise ja biokütuseskeemidega õnnestub keskkonna häving peatada, ning toonitavad heitkoguste vähendamise otsustavat rolli katastroofi vältimises.

«Loomulikult tahetakse vähendada võimalikult palju emissioone maalt. Aga siin tuleb mängu võrrandi teine pool - kasvuhoonegaasiemissioonid, peamiselt energiasektorist,» ütles IPCC esimees Hoesung Lee.

Maa on kliimaga tihedalt seotud. Metsade, taimede ja pinnasega neelab ja talletab see umbes kolmandiku kogu inimtekkelisest emissioonist.

Nende ressursside intensiivne kasutamine toodab tohututes kogustes planeeti soojendavat CO2, metaani ja lämmastikoksiidi, põllumajandus neelab kuni 70 protsenti Maa mageveevarudest.

Autorid hoiatavad, et bioenergia ja suuresti järeleproovimata geoinseneeringualgatused nõuavad tohutul hulgal maad, et saavutada atmosfääri paisatava CO2 koguste vähendamine sellisel määral, et maakera temperatuur ei tõuseks üle 1,5 kraadi tööstusrevolutsiooni eelse tasemega võrreldes.

Kuna maakera elanike arv tõuseb prognooside põhjal sajandi keskpaigaks 10 miljardini, kardetakse, et maad lihtsalt ei jätku korraga nii inimeste toitmiseks kui kliimamuutuse pidurdamiseks.

Otsustavaks saab see, kuidas valitsused, tööstus ja põllumajandus maaga ümber käivad.

Genfi kõnelustele lähedaste allikate sõnul püüdsid suure metsapindalaga riigid nagu Kanada, Brasiilia, Rootsi ja Norra suruda läbi bioenergia suuremat rolli kliimaplaneerimises. See ei olnud aga vastuvõetav riikidele, mis juba seisavad silmitsi kõrbestumise ja põuaga.

Rootsi koolitüdrukust kliimaaktivist Greta Thunberg tänas IPCC-d ja avaldas lootust, et valitsused tegutsevad vastavalt teadlaste soovitustele.

«Kui sa oled väga mõjuvõimas isik väga mõjuvõimsal positsioonil, siis peaksid sa minu arvates seda kindlasti lugema,» ütles 16-aastane Greta.