:format(webp)/nginx/o/2019/08/09/12448316t1h6ace.jpg)
Tšornobõli keelutsoonist pärinevast veest ja seal kasvanud teraviljast valmis Suurbritannia teadlaste käe all esimene tuumakatastroofi järel seal piirkonnas valminud toode. Teadlaste sõnul annab see lootust, et saastunud pinnasest hoolimata on võimalik sealset maapinda tulevikus kasutada.
«See on ainus olemasolev pudel, värisen, kui selle kätte võtan,» ütles professor Jim Smith, hoides käes viinapudelit nimega Atomik.
Smith juhib Suurbritannia Portsmouthi ülikooli meeskonda, kuhu kuuluvad mitmed Tšornobõli katastroofipiirkonda uurinud teadlased. Nende eesmärk on uurida, kuidas maapind pärast 1986. aasta tuumakatastroofi taastunud on. Seetõttu otsustati seal eksperimendina kasvatada teravilja.
Teadlaste eesmärk on keeluala teraviljast ja veest valmistatud viina müüa selleks, et aidata katastroofis kannatanud kogukondi.
Seejuures kinnitab professor, et keelualal toodetud viin ei ole radioaktiivsem kui ükskõik milline teine viin. «Iga keemik ütleks teile, et kui midagi destilleerida, siis kogu reostus jääb jääkprodukti,» selgitas Smith, kelle sõnul destilleeriti keelualal saastunud vett juba enne, kui sellest viin valmistati. Vee puhtust kontrolliti ka laboris ja märke radioaktiivsusest ei tuvastatud.
Ukraina teadlase Gennadi Laptevi sõnul näitab keelutsoonist pärit tooraine edukas kasutamine viina valmistamisel, et osa keelutsooni maast oleks võimalik uuesti kasutusse võtta. «Me ei pea seda maad lihtsalt maha jätma,» ütles Laptev. «Saame seda mitmekülgselt kasutada ja toota midagi, mis on radioaktiivsusest täiesti prii.»
Briti teadlase sõnul on radioaktiivsus mitmes keeluala piirdkonnas madalam kui mõnes teises maailma piirkonnas, kus kiirgus on loomupäraselt kõrgem.
Miks otsustasid teadlased valmistada just viina? Sest tänu destilleerimisprotsessile saab viina valmistamisel kasutada ka saastunud teravilja.
Kuigi teadlased soovivad toota tulevikus ka midagi muud peale alkoholi, paistab viin neile hea tootena, mida müüa tuumakatastroofis kannatanud kogukondade toetamiseks. «Arvan, et 30 aasta pärast ei ole kõige olulisem probleem piirkonnas mitte radioaktviisus, vaid majanduslik areng,» ütles Smith viidates vajadusele sealseid elanikke just majanduslikult järele aidata.
Seni on Tšornobõli viina toodetud vaid üks pudel, aga sel aastal loodetakse kokku toota 500 pudelit.