/nginx/o/2019/08/09/12449182t1hd8e0.jpg)
Jaapani Nagasaki linn märkis reedel 74 aasta möödumist USA tuumarünnakust ning linnapea kritiseeris tuumariike nagu USA ja Venemaa tuumarelvadeta maailma poole liikumise eesmärgi vaidlustamise eest.
Nagasaki märkis 74 aasta möödumist USA tuumarünnakust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagasaki tähistas kell 11.02 (Eesti aeg 5.02) tuumaplahvatuse hetke vaikuseminutiga. 1945. aasta 9. augustil korraldatud rünnakus sai surma üle 70 000 inimese.
Linnapea Tomihisa Taue kurtis oma rahudeklaratsioonis, et levimas on arusaam tuumarelvade kasulikkusest, ja ütles, et nii USA kui ka Venemaa on pöördumas keskmaa tuumajõudude lepingu (INF) kehtivuse lõppemise järel tagasi tuumarelvade väljaarendamise ja laskevalmis seadmise juurde.
«Maailma praegune tuumarelvaolukord on äärmiselt ohtlik,» ütles ta. «Inimkonna saavutused ja meie pikaajalised pingutused maailma tuumarelvadest vabastamiseks on hakanud üksteise järel kokku kukkuma, tuumakatastroofi oht kasvab.»
«Jaapan on keeranud selja tuumarelvade keelustamise leppele,» sõnas Taue ja ärgitas peaminister Shinzo Abet maailma ainsa tuumarünnaku üle elanud riigi esindajana leppele võimalikult kiiresti alla kirjutama.
«Ma palun Jaapanil haarata kinni Korea poolsaare tuumavabaks muutmise trendist ja algatada püüe teha Kirde-Aasia tuumavabaks tsooniks, kus kõik riigid elaksid koos »mittetuumavihmavarju« mitte »tuumavihmavarju« all,» lausus Nagasaki linnapea.
Taue manitses Abe valitsust jääma kindlaks riigi patsifistlikule põhiseadusele ning levitama selle vaimu kogu maailmas.
Abe on võtnud Jaapani põhiseaduse sõjavastase artikkel 9 muutmise oma 2021. aastal lõppeva ametiaja peaeesmärgiks.
Peaminister ütles reedel tähtpäevakõnes, et tuumavaba maailma nimel pingutamine on Jaapani kohustus. Lepet ta ei maininud.
Taue kutsus maailma liidreid külastama tuumarelvaga rünnatud Jaapani linnu Hiroshimat ja Nagasakit, et kogeda isiklikult tuumarelvade ebainimlikkust.
Ühendriikide pommitajad viskasid 1945. aastal Teise maailmasõja lõpupäevil Jaapanile kaks aatompommi: esimese 6. augustil Hiroshimale ja teise kolm päeva hiljem Nagasakile. Hiroshimas hukkus 140 000, Nagasakis üle 70 000 inimese.
Liitlasriigid on väitnud, et tuumapommirünnak Jaapanile tegi Teisele maailmasõjale lõpu ja sundis Jaapani kiiresti alistuma, tänu millele hoiti ära miljonid ohvrid, mis oleksid maismaainvasiooniga vältimatult kaasnenud.
Jaapan alistus 15. augustil ning kirjutas kapitulatsiooniaktile alla 2. septembril.
Jaapani valitsuse positsioon tuumarelvade suhtes on ambivalentne. Selle ametnikud väidavad harjumuspäraselt, et ei toeta tuumarelvade olemasolu, kuid riigi kaitsepoliitika toetub USA tuumavihmavarjule.