«Kes on Putin?» Kuidas Vene meediaväljaanne kajastas Putini võimuletulekut 20 aastat tagasi (1)

Copy
2000. aasta 31. detsember - Venemaa president Vladimir Putin surub kätt endise presidendi Boris Jeltsiniga.
2000. aasta 31. detsember - Venemaa president Vladimir Putin surub kätt endise presidendi Boris Jeltsiniga. Foto: ITAR TASS / REUTERS / Scanpix

Täna, 20 aastat tagasi, sai Vladimir Putinist Venemaa peaminister. Kuigi nüüdseks on ta juhtinud riiki juba 20 aastat, oli ta poliitikasse tulles avalikuse jaoks vähetuntud.

Täpselt 20 aastat tagasi, nimetas Venemaa president Boris Jeltsin Vladimir Putini riigi peaministriks ning oma mantlipärijaks, vahendab The Moscow Times.

Sel ajal ei teadnud enamik venelasi, kes on see 46-aastane endine Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juht, kes avalikuse tähelepanu alla tihti ei sattunud.

Kremli poliitilised oponendid kritiseerisid Jeltsini otsust, tuues välja Putini vähese poliitilise kogemuse ja seosed julgeolekujõududega.

Mõned poliitikavaatlejad isegi kahtlesid, kas poliitiline uustulnuk suudab võita eesolevad presidendivalimised.

Sellest ajast saadik on Putin aga kindlustanud oma positsiooni Venemaa poliitikas ning on olnud võimul kas presidendi või peaministrina kaks kümnendit ning juhtinud Venemaa majanduslikke ja poliitilisi arenguid sel sajandil.

Järgnevad väljavõtted artiklitest on The Moscow Timesi arhiivist, vahetult pärast Putini ametissenimetamist 9. augustil 1999. aastal.

President tõmbab ligi kriitikat kõikidelt poliitilistelt jõududelt, 10. august 1999

Autor: Andrei Zolotov

President Boris Jeltsini tümitasid täna kõik poliitilised jõud otsuse eest vahetada Sergei Stepašin Vladimir Putini vastu.

«See on agoonia, täielik hullumeelsus,» kuulutas Kommunistliku Partei juht Gennadi Zjuganov raadiointervjuus. «Kes võtab peaministrilt tõsiselt, kui neid vahetatakse nagu kindaid?»  [...]

Ühed kõige teravamad kommentaarid tulid Boris Nemtsovilt, endiselt asepeaministrilt ja Paremjõudude Liidu ühelt juhilt.

«On raske seletada seda hullumeelsust,» ütles Nemtsov raadiokanalis Ehho Moskvõ. «Inimesed on väsinud vaatamast haiget juhti, kes ei saa oma töö tegemisega hakkama.»  [...]

Jeltsini teadaanne, et Putinist saab tema mantlipärija, tõi kaasa vähe märkusi poliitikutelt.

Duuma spiikri Gennadi Seleznjovi sõnul tulenes see osaliselt sellest, et kõik need, keda oli nimetatud Jeltsini mantlipärijateks varem, olid aja jooksul oma positsioonidelt vallandatud.

Jeltsin oli «pannud märgi Putini karjääri külge,» ütles Seleznjov.

Jeltsin nimetas oma mantlipärijaks seni avalikusele vähetuntud Vladimir Putini. Mitmed meediaväljaanded arvasid toona, et see pigem kahjustab Putini võimalusi saada presidendiks kui parandab neid.
Jeltsin nimetas oma mantlipärijaks seni avalikusele vähetuntud Vladimir Putini. Mitmed meediaväljaanded arvasid toona, et see pigem kahjustab Putini võimalusi saada presidendiks kui parandab neid. Foto: Stringer / Reuters / Scanpix

Avalikus näeb Kremlis toimuvat hullumeelsust, 10. august 1999

Autorid: Natalja Šuljakovskaja ja Catherine Belton

Moskva ehitustöölise Ljoša jaoks oli vaid üks seletus sellele, miks president Boris Jeltsin vabastas esmaspäeval järjekordse valitsuse ametist. President on hull, ütles ta.

«Tal pole õrna aimugi, mis seal [Kremlis] tehakse, kuid üks asi on kindel: See on hullumaja,» ütles Ljoša, üks neist töölistest, kes parandas Kremli müüris olevaid mõrasid. [...]

Kui uudised järjekordsest valitsuskabineti ümberkorraldustest massideni jõudsid, avaldasid venelased Moskvast Siberini nende tülgastust presidendi vastu. [...]

Nagu mitmed tema sõjaväesõbrad, jääb erru läinud kolonelleitnant Timošenko lootma, et tugev juht võtaks võimu enda kätte ning taastaks korra riigis.

«Me ootame alati [Augusto] Pinocheti, aga Putin ei saa olema Pinochet,» ütles Timošenko kurvastunult. [...]

Timošenko ja tema armeesõprade jaoks ei saa Putinist Pinochetti, keda nad ootasid. Paljude venelaste jaoks ei toonud see kulisside taga opereeriv mees endaga kaasa mingeid emotsioone.

«Kes sa ütlesid, et Putin oli?» küsis Ženja Moltšanova, hotdogi müüja Aleksandovski aias. «Ma teadsin Stepašini, aga ma pole Putinist varem kuulnud.»

Pole üllatav, et Putin – endine KGB spioon Saksamaal – on avalikuse jaoks vähetuntud. Ta esineb harva televisioonis ning tema oskused tõmmata poliitilisi nööre, jäädes samal ajal avalikuse pilgu alt varju on teeninud talle Venemaal halli kardinali maine.

Vladimir Putinit peeti enne peaministriks saamist Kremli halliks kardinaliks.
Vladimir Putinit peeti enne peaministriks saamist Kremli halliks kardinaliks. Foto: Sergei Karpukhin / Reuters / Scanpix

Uus boss on endine KGB mees, 10. august 1999

Autor: Brian Whitmore

Vladimir Putin on endine KGB spioon, kaval bürokaatlik operaator – ja täiesti testimata avalik poliitik.

Tal on lisaks oma otsesele ülemale täielikult lojaalse mehe maine.

Esmaspäeval televisiooni vahendusel edastatud teadaandes ütles Jeltsin, et Putin on see mees, kes riigi ühendab, viib lõpule majanduslikud reformid ning kes viib Venemaa uude aastatuhandesse. «Ta suudab ühendada need, kes taastavad Venemaa hiilguse 21. sajandil,» ütles President Boris Jeltsin.

Analüütikute sõnul on Putin aga mitteinnustav oraator, kes teeb harva avalike väljaütlemisi ning on järgmise aasta juuliks planeeritud Venemaa presidendivalimistel raskesti rahvale mahamüüdav.

«Ma ei suuda uskuda, et ühe aastaga oleks võimalik teha Putinist tõsiseltvõetav poliitik rahva jaoks,» ütles konservatiivse The Heritage Foundationi Moskva kontori esindaja Jevgeni Volk.

Venemaa ootab uut oligarhide juhti, 10. august, 1999

Autor: Julija Latõnina

Esmaspäeva hommikul sai lõpuks selgeks, kellest ei saa järgmist Venemaa presidenti aastal 2000. Selleks ei saa Vladimir Putin. […]

See jahmatav fakt, et president Boris Jeltsin peab end tõsiselt võimeliseks nimetama enda mantlipärijat näitab, kui vähe saab president aru poliitilisest reaalsusest. Ükskõik, keda ta soovitab, põhjustab valijate seas paratamatult allergilise reaktsiooni.

Ainus asi, mis Putini jaoks võiks halvem olla, on toetusavaldus Venemaa lesbide ühenduselt.

Venemaa ei vali presidenti. Venemaa valib super-oligarhi, kes esimese asjana õgib kõik oma eelkäijad. Ja eelkäijad on paanikas.

Ettevaatlik Duuma plaanib kinnitada Putini kiirest, 11. august, 1999.

Autor: Melissa Akin

«Putin, Rasputin – vahet pole,» ütles Vladimir Pribõlovski, Panorama Uuringukeskuse analüütik. «Peamine asi on minna valimistele, kabinetiga, telefoni ja faksiga.»

Putinit nähakse karmima juhina kui tema eelkäija, kes väidetavalt keeldus minema kaasa Kremli skeemidega manipuleerida valimistulemustega.

Duuma vasakradikaalide juht Viktor Iljukhin ütles, et kardab, et Putin võib astuda põhiseadusega vastolus olevaid samme, nagu valimiste ärajätmine.

«See hirmutab mind juba praegu,» ütles Iljukhin telefoniintervjuus.

Lehed: Presidendi teod kaitsevad tema siseringi, 11. august, 1999.

Autor: Adam Tanner

Venemaa ajalehed nõustusid teisipäeval, et president Boris Jeltsini äkiline otsus lasta peaminister Sergei Stepašini ametist lahti tulenes ta enda isekatest soovidest, mitte murest parandada Venemaa keerulist olukorda.

Mõned ajalehed nägid Jeltsini otsuse taga nimetada peaministriks Vladimir Putin ja nimetada teda ka oma eelistatud mantlipärijaks soovi kaitsta oma Kremli nõuandjate siseringi – keda on kutsutud ka perekonnaks – kriminaalsüüdistuste esitamise eest, pärast seda kui ta ametiaeg lõppeb.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles