Prantsusmaa võõrleegionis napib prantslasi

Prantsusmaa võõrleegioni sõdurid võtavad osa Bastille' päeva paraadist. Leegioniga on liitunud inimesi üle 140 riigist. Foto: Benoit Tessier / Reuters / Scanpix

Prantsusmaa võõrleegioniga soovib igal aastal liituda ligi 10 000 inimest. Probleemiks on aga see, et kandideerijate hulgas ei ole piisavalt prantslasi, kes hoiaksid üleval Prantsuse kultuuritavasid ning suudaksid opereerida IT-süsteemidega, mis vajavad head prantsuse keele oskust.

Neid, kes soovivad Prantsusmaa võõrleegioniga liituda, leidub alati. Selles sõjaväeüksuses on inimesi üle 140 riigist ning sinna minnakse otsima seiklusi, distsipliini ning uut identiteeti.

Vaatamata rahvusvahelisele populaarsusele on aga just prantslased need, kes kõhklevad liitumisel üheks kõige karmimaks sõjaliseks üksuseks peetava leegioniga.

Nüüd on leegion alustanud värbamiskampaaniat Prantsusmaa randadel. Ohvitserid sõidavad läbi Prantsusmaa kõige populaarsemaid suvituskohti kaubikuga, millel ilutseb kiri: Légion étrangère, rejoins nos valeurs (Võõrleegion, liitu meie väärtustega).

Eesmärgiks on veenda noori, vallalisi prantslasi, et võõrleegionäri elu on põnevam kui see, mida on kirjeldatud raamatutes, näiteks PC Wreni 1924. aastal ilmunud romaan Beau Geste.

Osa leegionist on alati olnud prantslased, nagu hiljuti armee ülemjuhatajaks määratud kindral Thierry Bukhard. Vaatamata sellele on viimasel ajal leegioniga liituda soovijatest prantslasi vaid alla kümne protsendi.

Üks rannakamapaania läbiviijaid, staabiveebel Sang-Jin Lee ütles, et leegioni uued sõdurid ei võta enam omaks prantsuse traditsioone, sest puuduvad prantslased, kes neile seda õpetaks. Ta tõi näite sellest, kuidas hiljuti proovisid kolm noorsõdurit süüa prantsuse delikatessi foie gras'd ketšupi ja majoneesiga. Tema sõnul vajab eliitüksus, mis loodi 1831. aastal, Prantsusmaa sõdureid, et «hoida alles keel ja kultuur».

Vajaduse prantslaste järele teeb pakilisemaks ka Prantsusmaa sõjaväe kaasajastamine ning relvasüsteemide ühendamine IT-süsteemidega. Skorpioni-nimeline programm näeb ette kasutatava tehnika ülevaatust ning head prantsuse keele oskust, rõhutavad spetsialistid. Leegionile valmistab hetkel tuska asjaolu, et vaid 16% isikkoosseisust on pärit prantsuse keelt kõnelevatest riikidest. 2025. aastaks seatud eesmärk on tõsta see osa 20%-ini.

Prantsusmaa võõrleegionisse kuulub 8900 võitlejat ning sel aastal plaanitakse värvata 1245 uut meest, et välja vahetada need, kes nende ridadest on lahkumas.

Leegion ei võta vastu naisi, kuigi mõnel naisohvitseril, kes on tulnud teistest Prantsusmaa sõjaväeharudest, on õnnestunud võõrleegioniga liituda.

Leegionäriks saada soovijale tehakse meditsiiniline ülevaatus. Katsealune peab sooritama seitse lõuatõmmet ning need, kes sellega hakkama saavad, liiguvad edasi järgmisesse vooru. 

Ainult kümme protsenti kandideerijaist saab leegionäriks. Võõrleegion on tuntud kui koht, mis võtab oma ridadesse ka inimesi, kes on saanud kriminaalkaristuse. Ametlikult on võõrleegion aga rõhutanud, et tapjatel, vägistajatel ja narkootikumidega smugeldajatel nende juures kohta pole.