/nginx/o/2019/08/12/12460353t1h0a54.jpg)
Kui paljude eurooplaste jaoks on reisimine puhkuse lahutamatu osa, siis ei saa nädalast välisreisi endale lubada 28,3 protsenti Euroopa Liidu üle 16-aastastest elanikest, selgus juuli lõpus avaldatud Eurostati küsitlusest.
VÕRDLUSTABEL: eurooplaste enamiku puhkusevõimalused on eestlastest kasinamad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu 28 liikmesriigi seast oli enim selliseid inimesi, kes reisida ei saanud, Rumeenias (58,9 protsenti), Horvaatias (51,3 protsenti) ja Küprosel (51 protsenti).
Kõige vähem oli inimesi, kes rahanappuse tõttu reisida ei saa, Luxemburgis (10,9 protsenti - 2018. aasta andmed) ja Rootsis (9,7 protsenti).
Eestis oli rahanappuse tõttu mitte reisijaid 26,9 protsenti.
Väljaspool Euroopa Liitu oli kõige madalam näitaja Euroopas Norras, kus kasinad rahalised võimalused takistasid reisimist kuuel protsendil inimestel.
Võrreldes viie aasta taguse ajaga on nende inimeste hulk, kes endale reisimist lubada ei saa, vähenenud, selgub Eurostati uuringust. Riigiti on suurimad muudatused toimunud Bulgaarias ja Poolas: Bulgaarias vähenes mittereisijate hulk viie aastaga ligi 26, Poolas aga 6,6 protsendipunkti võrra.
Kreeka on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus on viimasel ajal kasvanud nende inimeste hulk, kes endale nädalast välispuhkust lubada ei saa – kasv on kahe protsendipunktine, moodustades praegu 51 protsenti.