Hipiunistuse lõpp: massitulistamistest räsitud USAs on Woodstocki kordumine võimatu

Rahvas Woodstocki festivalil 1969. aasta suvel.

FOTO: imago/ United Archives / Scanpix

Eeloleval nädalavahetusel möödub pool sajandit sellest, kui New Yorgi osariigi ühest farmist sai Woodstocki festivaliks peaaegu suurlinn, kuhu 400 000 rahumeelset inimest sõitis nautima nädalalõppu muusika, piiranguteta armastuse ja narkootikumidega – tänapäeva massitulistamiste ajajärgul näib Woodstocki murevaba õhkkond lausa naiivsena.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Suursündmused USAs tähendavad nüüd metallidetektoreid, pommikoeri, läbiotsimisi ning üha kasvavat paranoiat, et rahva seas võib end peita relvastatud ründaja.

Jõuasutuste esindajate sõnul on võimalus, et Wodostocki-sarnane kokkusaamine tekiks tänapäeval lihtsalt iseenesest, peaaegu olematu. «Tegu on väga, väga erineva keskkonnaga võrreldes 50 aasta taguse ajaga,» lausus New Yorgi osariigis Long Islandil asuva Suffolki maakonna politseijuht Stuart Cameron.

Kuigi toonased andmed ei anna ühest vastust, siis teadaolevalt sai Woodstocki festivalil 1969. aasta suvel surma vähemalt kaks inimest: üks neist jäi peoplatsi koristava traktori alla, teine suri narkootikumide üledoosi tõttu.

Turvatöö neli päeva kestnud muusikapeol oli tänapäeva standardeid arvestades üsna kummaline.

Korraldajad tõid kohale The Hog Farmi ehk eesti keeles Seaframi liikmed – tegu on praeguseks USA kõige kauem tegutseva hipikommuuniga. Nad pakkusid külastajatele süüa ning hoolitsesid nn hullumise telkides nende inimeste eest, kelle katsetused LSDga lõppesid kehva kogemusega. Nn rahuväe liikmed käisid aga viisakalt paludes napsivendi vaigistamas.

Tagasi üles