:format(webp)/nginx/o/2019/08/13/12463712t1hafb4.jpg)
Taani peaminister Metter Fredriksen palus täna ametlikult vabandust sadadelt inimestelt, keda riiklikes lastekodudes mitme aastakümne jookusul kasutati seksuaalselt ära, peksti või kelle peal katsetati narkootikumide mõju.
Taani peaminister palus vabandust lastekodudes kuritarvitatud inimestelt (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuritarvitused toimusid lastekodudes üle kogu Taani aastatel 1945–1976 ning aktivistid on nõudnud riigilt juba aastaid, et võimud tunnistaksid oma süüd selles.
«Ma tahaks teist igaühele silma vaadata ja paluda vabandust,» lausus täna oma residentsis kümnete ohvritega kohtunud sotsiaaldemokraadist peaminister Fredriksen. «Ma ei saa võtta enda kanda süüd, aga ma saan jagada vastutust.»
Kunagise kannatanu Arne Roel Jørgenseni sõnul on peaministri sõnadel suur kaal. «Vabanduse palumine tähendab kõike. Ainus, mida tahtsime, oli meelerahu,» lausus nüüdseks 68-aastane mees.
Tema sõnul hävitas ahistamine ja vägivald lastekodus paljude toonaste ohvrite elu.
Üksikasjalik info lastekodudes pika aja jooksul toime pandud kuritarvitustest jõudis avalikkuse ette 2005. aastal, kui Taani televisioon avaldas šokeeriva dokumentaalfilmi Kirde-Taanis tegutsenud riiklikust Godhavni poistekodust.
Filmist selgus muuhulgas, et üks psühhiaatritest oli osa laste peal narkootikume katsetanud. Toona Taani parlamendi liige olnud Bjørn Elmquist oli juba varem tegelenud laste kuritarvitamise juhtumitega, kus LSD oli kasutatud voodimärgamisega võitlemiseks, ning selle tõttu oli mitmest lapsest saanud täiskasvanuna narkomaan.
Varsti pärast dokumentaalfilmi linastumist moodustati juhtunu uurimiseks sõltumatu uurimiskomisjon, kes oma 2011. aasta raportis heitis valgust 19 lastekodus toimunud kuritarvitustele.
Hoolimata uurimise piiratud ulatusest tuvastas komisjon, et toimunud oli nii füüsilist, seksuaalset kui ka psühholoogilist ahistamist. Muuhulgas leiti võimlemishobuselt vere jälgi, mis viitas, et sellel oli lapsi pekstud.
Nüüd juristina töötava Elmquisti sõnul häbenesid paljud ohvrid nendega juhtunut. «Osa neist võtsid minuga ühendust ja anusid, et nende nime ei mainitaks avalikult,» rääkis ta.
Elmquist jutustas poistest, kes käisid põllul tööl ja keda karistati metallist tööriistadega. Üks Godhavni lastekodu ülekaalulistest ülematest olla kasutanud oma keha karistusvahendina.
«Ta lükkas neid oma suure kõhuga ja poisid kukkusid trepist alla. Ta pani nad diivanile ja istus nende peale ja hüppas nende otsas,» rääkis advokaat BBC-le.
Toona kiusu kannatanud Arne Roel Jørgensen sai alles kolm aastat tagasi teada, et kannatab aastate eest juhtunu tõttu posttraumaatilise stressi häire käes. «Paljudel meist on abielud lörri läinud ja me ei õppinud, kuidas ühiskonnas käituda, sest keegi ei rääkinud meile seda. Ma olen 68-aastane nüüd ja ma kannatan kahtlemata endiselt selle mõjude all,» lausus ta.
Mitte kedagi pole lastekodudes toimunud tagakiusamise tõttu kohtu alla antud ning mitu järjestikust Taani valitsust otsustas, et juhtumid on liiga vanad, et nende osas midagi ette võtta.
Enne valituks osutumist lubas Fredriksen, et palub vabandust riigi rolli eest toimunud tagakiusamises.