Täna 50 aastat tagasi viis Ühendkuningriik oma sõjaväe Põhja-Iirimaale, et vaigistada mitu päeva kestnud rahutusi katoliiklaste linnaosas Derrys ja Belfasti lääneosas. Algul ajutisena kavandatud korra taastamise operatsioonist sai lõpuks Suurbritannia pikim sõjaväemissioon, mis kestis kokku 38 aastat.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Alates sellest, kui Briti sõdurid astusid 14. augustil 1969 esimest korda Põhja-Iirimaale, sai armeest tunnistaja, aga ka osaline paljudes Põhja-Iiri konflikti kõige verisemates kokkupõrgetes.

Kokku sai verevalamist täis aastatel 1969–2007 toimunud operatsiooni käigus surma 722 Briti sõdurit, kuid sõjaväe süüks pannakse ka tsiviilisikute tapmist.

Osa sõjaväeüksusi toimis Põhja-Iirimaal rahuvalvajatena, kes püüdsid säilitada korda kodusõja veerele sattunud piirkonnas. Osa üksusi oli aga sisuliselt okupatsioonivägi, kes pruukis vägivalda ühtmoodi nii vabariiklaste kui ka unionistide kallal, ja oli neidki sõjaväelasi, kes salamisi tegid koostööd Briti võimudele lojaalsete paramilitaarüksustega.

Katel kees lõplikult üle 1969. aasta 12. augustil, kui katoliiklastega asustatud Derry Bogside’i aguli elanikud hakkasid loopima kive iga-aastase protestantide marsi osalejate pihta.