/nginx/o/2019/08/14/12465961t1h1d3e.jpg)
Islamabad on valmis vastama India sõjalistele sammudele vaidlusaluse Kashmiri piirkonna Pakistani poolel, ütles peaminister Imran Khan kolmapäeval.
Khan lubas vastata India sõjalistele sammudele Pakistani Kashmiris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pakistani sõjaväel on usaldusväärset informatsiooni, et nad kavatsevad midagi Pakistani Kashmiris ette võtta, ning nad on (selleks) valmis ja annavad sobiva vastuse,» ütles Khan Pakistani Kashmiri keskuses Muzaffarabadis peetud kõnes.
«Me oleme otsustanud, et kui India sooritab mis tahes rikkumise, võitleme lõpuni,» lausus Pakistani peaminister televisioonis üle kantud kõnes. «On saabunud aeg anda teile õppetund.»
Tema sõnul võib India astuda sõjalisi samme. et juhtida tähelepanu kõrvale inimõiguste rikkumiselt India Kashmiris.
Khan ütles Islamabadi kontrolli all oleva Kashmiri parlamendis, et hoogustab diplomaatilisi jõupingutusi Kashmiri küsimuse esiletõstmiseks ja India tegevuse paljastamiseks vaidlusaluses piirkonnas.
Pakistani peaminister on varem välistanud sõjalise vastuse laialdast autonoomiat sisaldanud eristaatuse äravõtmisele India Kashmirilt.
Pakistani sõjaväejuhi kinnitusel on riigi julgeolekujõud «täielikult valmis etendama oma osa Kashmiri ürituse nimel kooskõlas oma riikliku kohusega», teatas sõjaväe pressiesindaja Twitteris.
Kashmiri Pakistani poole peaminister Farooq Haider Khan kuulutas enne peaministrit piirkonna parlamendis peetud kõnes, et tema valitsus ei tunnusta enam India ja Pakistani Kashmiri alasid lahutavat kontrolljoont.
Kontrolljoone kulgemises leppisid Delhi ja Islamabad kokku 1971. aasta sõja lõpetamiseks peetud läbirääkimistel. Selle asemel lubas Pakistani Kashmiri liider tõlgendada piiri relvarahujoonena, mille ületamise korral paneksid India väed toime sõjalise rünnaku.
India tühistas 5. augustil 1954. aastast kehtinud põhiseaduse sätte, mis andis Kashmirile eristaatuse.
India parlamendis on vastu võetud ka peaminister Narendra Modi hindu rahvusliku Bharatiya Janata Partei (BJP) seaduseelnõu, mis jagab Jammu ja Kashmiri osariigi kaheks liiduterritooriumiks: Jammuks ja Kashmiriks, millel kummalgi oma parlament, ning Ladakhiks, mis läheb ilma oma parlamendita Delhi otsevalitsemise alla.
Kashmiris on juba üle nädala väga rahutu. Piirkonda on toodud korra tagamiseks kümneid tuhandeid lisasõdureid. Kehtib range komandanditund, mis tähendab, et Kashmiris ei ole ka telefoni- ega internetiühendust.
Viimastel päevadel on piirkonnas kinni peetud 560 inimest – ülikooliprofessoreid, äriliidreid ja aktiviste. Paljud on võetud kinni Srinagaris, Baramullas ja Gurezis öistes haarangutes ning paigutatud ajutistesse kinnipidamiskeskustesse, teatasid neljapäeval uudisteagentuur Press Trust of India ja ajaleht Indian Express.
Pakistan on reageerinud India Kashmiri eristaatuse tühistamisele diplomaatilise jõupingutusega pöörata otsus tagasi, ja esitas teisipäeva õhtul ametliku taotluse ÜRO Julgeolekunõukogule korraldada erakorraline istung India «ebaseaduslike tegude» arutamiseks.
Islamabad on vastuseks India käigule saatnud riigist välja India suursaadiku, viinud diplomaatilised suhted madalamale tasemele, peatanud kahepoolse kaubanduse ja piiriülesed transporditeenused.
Kashmir jagati 1947. aastal pärast Briti võimu alt iseseisvumist India ja Pakistani vahel, kuid mõlemad peavad kogu Himaalajas asuvat piirkonda enda omaks. Riigid on pidanud Kashmiri pärast maha kaks sõda.
Kolmkümmend aastat kestnud sissivõitlus India võimu vastu Kashmiris on nõudnud kümneid tuhandeid inimelusid. Alates 2003. aastast kehtib Kashmiri niinimetatud kontrolljoonel relvarahu, kuid piiril on tulistamised sellest hoolimata sagedased.