Naruhito avaldas kahetsust Jaapani sõjaaegse mineviku pärast
15. august 2019, 08:43
Mais ametisse astunud Jaapani keiser Naruhito avaldas oma esimeses Jaapani Teises maailmasõjas alistumise aastapäeval peetud kõnes sügavat kahetsust riigi sõjaaegse mineviku pärast.
Naruhito aastapäevakõne sõnumit jälgitakse võimaliku toonimuutuse tuvastamiseks tähelepanelikult Tokyos, Aasias ja kaugemalgi, kuid keisri keelekasutus sarnanes suuresti oma isale Akihitole.
«Vaadates tagasi sõjale järgnenud pikkadele rahuaastatele, mõtiskledes meie mineviku üle ja pidades meeles sügava kahetsuse tunnet, loodan tõsiselt, et sõja häving ei kordu enam kunagi,» lausus keiser sõja lõpu aastapäeva tseremoonial.
Akihito sündis 1933. aastal ajal, kui Jaapan oli alustamas oma sõjalisi vallutusi Aasias. Kaksteist aastat hiljem kuulas ta 11-aastasena pisarsilmil kõnet, milles tema isa Hirohito teatas Jaapani alistumisest Teises maailmasõjas.
Naruhito seevastu sündis rohkem kui 14 aastat pärast sõja lõppu ja ta on rääkinud vajadusest Teist maailmsõda «õigesti» mäletada, Jaapani 20. sajandi esimese poole militarismi pisendamata.
«Sõja lõpust möödunud 74 aasta jooksul on rahu ja õitseng meie riigis üles ehitatud rahva väsimatute jõupingutustega,» lausus Naruhito. «Ometi, kui ma mõtlen nende kannatusi täis minevikule, valdavad mind sügavad tunded.»
Tseremoonial pidas kõne ka peaminister Shinzo Abe, kes avaldas siirast lugupidamist ja tänu sõjas langenud jaapanlastele.
Konservatiivist peaminister ei kaldunud kõrvale keisri sõnumist olukorras, kus pinged Lõuna-Korea ja Jaapani vahel on Jaapani sõjaaegset sunnitööd Korea poolsaarel puudutava pärandi tõttu haripunktis.
«Me ei korda enam kunagi sõja hävingut,» lausus peaminister. «See lubadus ei ole kunagi muutunud ja ei muutu kunagi» uuel ajastul keiser Naruhito võimu all, lubas Abe.
Jaapan alistus Teises maailmasõjas 15. augustil pärast seda, kui USA oli heitnud riigile kaks tuumapommi, ning kirjutas kapitulatsiooniaktile alla 2. septembril.
Ühendriikide pommitajad viskasid 1945. aastal Teise maailmasõja lõpupäevil Jaapanile kaks aatompommi: esimese 6. augustil Hiroshimale ja teise kolm päeva hiljem Nagasakile. Hiroshimas hukkus 140 000, Nagasakis üle 70 000 inimese.