/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/07/11/12352935t1hb454.jpg)
India peaminister Narendra Modi ülistas neljapäeval iseseisvuspäeva kõnes vaidlusaluselt Kashmiri piirkonnalt autonoomia eemaldanud teedrajavat sammu, nimetades piirkonna senist korraldust ebaõiglaseks.
India peaminister ülistas teedrajavat sammu seoses Kashmiriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa India Kashmirist on alates 4. augustist välismaailmast sisuliselt ära lõigatud. Piirkonnas kehtib liikumiskeeld ja suletud on sidekanalid.
India tühistas päev hiljem 1954. aastast kehtinud põhiseaduse sätte, mis andis Kashmirile eristaatuse.
India parlamendis on vastu võetud Modi hindu rahvusliku Bharatiya Janata Partei (BJP) seaduseelnõu Jammu ja Kashmiri osariigi jagamiseks kaheks liiduterritooriumiks: Jammuks ja Kashmiriks, mis saavad oma parlamendi, ning Ladakhiks, mis läheb ilma oma parlamendita Delhi otsevalitsemise alla.
Modi ütles New Delhi Punases kindluses peetud 90-minutilises kõnes, et Kashmiri autonoomia tühistamine on üks mitmest tema hiljuti ametisse astunud teise valitsuse teedrajavast sammust.
Tema sõnul oli 70 aastat kestnud läbikukkumiste järel vaja «uut mõtlemist» harmoonia tagamiseks piirkonnas.
«Me ei usu probleemide tekitamisse või nende pikendamisse. Uue valitsuse vähem kui 70 päeva jooksul on 370. sättest saanud ajalugu,» ütles peaminister Kashmirile autonoomia taganud India põhiseaduse sättele viidates.
Seda sammu toetas tema sõnul parlamendi mõlemas kojas kaks kolmandikku saadikutest.
«Jammu-Kashmirist ja Ladakhist saab suur inspiratsioon India kasvuteekonnale, heaolule, progressile ja rahule,» ütles Modi. «Vana korraldus Jammus, Kashmiris ja Ladakhis soodustas korruptsiooni ja onupojapoliikat ning ebaõiglust selles osas, mis puudutab naiste, laste (madalasse kasti kuuluvate) dalittide ja hõimukogukondade õigusi.»
Nende unistused saavad peaministri sõnul uued tiivad.
India on saatnud Kashmiri rahutuste kartuses lisavägesid lisaks piirkonnas juba teenivale 500 000 sõdurile. Viimastel päevadel on piirkonnas kinni peetud 560 inimest - ülikooliprofessoreid, äriliidreid ja aktiviste. Paljud on võetud kinni Srinagaris, Baramullas ja Gurezis öistes haarangutes ning paigutatud ajutistesse kinnipidamiskeskustesse.
India valitsuse teatel on praeguseks tühistatud piirangud Jammu piirkonnas, kus hindudel on enamus, kuid need on jätkuvalt jõus Kashmiri orus, kus asub India võimu vastase vastupanu kese.
Pakistani peaminister Imran Khan hoiatas kolmapäeval Indiat, et Pakistan on valmis vastama India sõjalistele sammudele vaidlusaluse Kashmiri piirkonna Pakistani poolel.
«Pakistani sõjaväel on usaldusväärset informatsiooni, et nad kavatsevad midagi Pakistani Kashmiris ette võtta, ning nad on (selleks) valmis ja annavad sobiva vastuse,» ütles Khan Pakistani Kashmiri keskuses Muzaffarabadis peetud kõnes.
«Me oleme otsustanud, et kui India sooritab mis tahes rikkumise, võitleme lõpuni,» lausus Pakistani peaminister televisioonis üle kantud kõnes. «On saabunud aeg anda teile õppetund.»
Tema sõnul võib India astuda sõjalisi samme tähelepanu kõrvale juhtimiseks inimõiguste rikkumiselt India Kashmiris.
Pakistan on reageerinud India Kashmiri eristaatuse tühistamisele diplomaatilise jõupingutusega otsuse tagasi pööramiseks ja riik esitas teisipäeva õhtul ametliku taotluse ÜRO Julgeolekunõukogule korraldada erakorraline istung India «ebaseaduslike tegude» arutamiseks.
Islamabad on vastuseks India käigule saatnud riigist välja India suursaadiku, viinud diplomaatilised suhted madalamale tasemele, peatanud kahepoolse kaubanduse ja piiriülesed transporditeenused.
Kashmir on jagatud alates 1947. aastal Briti võimu alt iseseisvumisest India ja Pakistani vahel, kuid mõlemad peavad kogu Himaalajas asuvat piirkonda enda omaks. Riigid on pidanud Kashmiri pärast maha kaks sõda.
Kolmkümmend aastat kestnud sissivõitlus India võimu vastu Kashmiris on nõudnud kümneid tuhandeid inimelusid. Alates 2003. aastast kehtib Kashmiri niinimetatud kontrolljoonel relvarahu, kuid piiriülesed tulistamised on sellest hoolimata sagedased.