/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/08/16/12469762t1hcb34.jpg)
Läti finants-ja kapitalituru komisjon (FKTK) otsustas neljapäeva õhtul peatada PNB Banka tegevuse.
Läti komisjon peatas PNB Banka tegevuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FKTK otsuse järgi pidi pank peatama 15. augusti kella 21-st kõikide finantsteenuste osutamise. Nende seas oli klientide maksete tegemine. See tähendab, et PNB pangakaardid, veebipank ja sularahaautomaadid ei tööta.
Otsuse eesmärk oli peatada panga raha väljavool.
«Teame, et see uudis on panga klientidele ootamatu, kuid saame kinnitada, et FKTK otsib kõige mugavamat ja efektiivsemat lahendust tagatud kompensatsiooni võimalikult kiireks väljamaksmiseks klientidele panka pandud kuni 100 000 euro ulatuses,» teatas komisjoni esinaine Kristīne Černaja-Mežmale.
«Tulevatel päevadel saavad 99,2 protsenti hoiustajatest võtma pangast välja oma raha, mis kaetakse täielikult hoiuste tagatisfondist,» lisas ta.
Panga tegevuse peatamise otsus langetati pärast seda, kui Euroopa keskpank teatas, et peab panka ühtse kriisilahenduskorra järgi kas raskustes või tõenäoliselt raskustesse sattuvaks finantsasutuseks.
Ühtse kriisilahenduskorra eesmärk on tagada maksejõuetuse äärel olevate pankade korrakohane kriisilahendus minimaalsete kuludega maksumaksjatele ja reaalmajandusele.
«Vajadus tema varade väärtuse languse järgi päädis tema kapitaliolukorra märkimisväärse halvenemisega sellises ulatuses, et pangal oli kohustustest vähem vara. Pank ei suutnud täita jätkuva kinnitamise nõudeid ega suutnud anda tagatisi, et ta tulevikus kapitalinõuetest kinni peab,» teatas Euroopa keskpank.
Keskpanga sõnul ei täitnud PNB kapitalinõudeid 2017. aasta lõpust.
FKTK pakus Euroopa keskpangal võtta PNB otsejärelevalve alla ning keskpank tegi seda 2019. aasta 4. aprillil.
11. juulil väljastas keskpank varajase sekkumise otsuse, mille järgi pidi pank korvama kapitali puudujäägi ning paikama muud puudujäägid konkreetseteks aegadeks.
PNB avaldas 25. juulil oma 2018. aasta auditeeritud finantsaruande. Audit tuvastas, et pank pole tehtud laenudelt ja klientide nõuetelt oodatud krediidikahju korvamiseks piisavalt raha kõrvale pannud. Lisaks selgus, et pank polnud piisavalt arvestanud ka materiaalse põhivara väärtuse langusega.
Euroopa keskpank käis 12. augustil PNB-s kohapeal ning tuvastas, et panga vara oli kohustustest väiksem ning pank oli vajalikust kõrvale pannud oluliselt vähem raha. Pank ei suutnud ka tõendada, et suudab oma kapitali täiendada talle varajase sekkumise otsuses ette nähtud aegadeks.