Uppumisohus Jakarta asemele plaanib Indoneesia ehitada uue pealinna

Vee alla jäänud poed Jakarta põhjaosas. Foto: AFP / Scanpix

Indoneesia pealinn Jakarta on kiiresti uppumas ja ekspertide sõnul võib praeguse tendentsi püsides olla aastaks 2050 linnast vee alla vajunud umbes kolmandik.

Aastakümneid kestnud ülemäärane põhjavee kasutamine, tõusev merevee tase ja aina heitlikum ilm on juba viinud linna osalise uppumiseni. Kaitsemeetmetel on väike mõju, mistõttu tegid ametivõimud äärmusliku otsuse: ehitada uus pealinn.

Kohalik meedia kirjutab, et uue pealinna asukoht antakse peagi teada. «Meie riigi pealinn viiakse Borneo saarele,» ütles Indoneesia liider Joko Widodo Twitteris.

Riigi haldus- ja poliitilise keskuse kolimine on sisuliselt hingekell Jakartale, kust paljudel selle kümnest miljonist elanikust on vähe võimalusi pageda.

Jakarta põhjaosas toiduletti pidav Rasdi meenutab, kuidas ta peaaegu uppus 2007. aastal. «Kogu mu vara pühiti minema ja ma pidin nullist alustama,» lausus ta. Tema kodukanti mõjutab vajumine eriti rängalt.

Jakarta asub maavärinarohkes piirkonnas soisel alal, kus ühineb 13 jõge. Linna alust rõhuvad muu hulgas ohjeldamatu arendustegevus, tihe liiklus ja kehv linnaplaneerimine.

Jakarta põhjaosas ei ole torudevõrgustikku, mistõttu ammutavad kohalik tööstus ja miljonid elanikud vett otse põhjaveeallikatest. See on viinud pinnase languseni, nii et osades piirkondades vajub linn kuni 25 sentimeetrit aastas.

Samal ajal, kui Widodo plaanib rajada Borneo saarele moodsat pealinna, üritavad kohalikud ametnikud leida Jakartale pääseteed. Heakskiidu on saanud projekt rajada lahte tehissaared ja betoonmüür mis toimiksid puhvrina tõusva mere eest. Pole aga kindel, kas umbes 40 miljardi dollarine projekt, mida on saatnud aastaid kestnud viivitused, lahendaks linna probleemid.

Tõkete ehitamist on proovitud ka varem. Neid on rajatud Rasdi piirkonda ja teistesse kõrge uppumisriskiga rajoonidesse. Müürid on aga murenenud ja ise vajuma hakanud. «Müüride ehitamine pole püsiv lahendus,» ütles Bandungi tehnoloogiainstituudi teadlane Heri Andreas. «Me peame minema sammu kaugemale ja korda tegema oma veevärgi,» lisas ta.