Soome politsei kahtlustab kaht eestlast ülisuures rahapesus

Eurod. Foto: photo2000 / imago images / photo2000 / SCANPIX

Soome keskkriminaalpolitsei kahtlustab kaht eestlast 130-140 miljoni euro pesus. Eestlased eitavad oma osa finantskuritegudes ning väidavad, et kõige taga on tundmatu venelane, kes pakkus neile osalust ehitusfirmas.

Soome rahvusringhäälingu YLE uuriv toimetus MOT teatas, et keskkriminaalpolitsei hinnangul on need summad pärit Venemaa organiseeritud kuritegevusvõrgustikust.

Soome politsei väljatoodud skeemis figureerib kaks Eesti firmat: Belmos OÜ ja OÜ Rippon, millega on seotud Ivo Virolainen. 2015. aastal kustutatud OÜ Ripponi osanikuks oli ka Alari Piperal. 

Venemaalt pärit kuritegelike organisatsioonide juhte ei ole Soomes kohtupidamiseks tabatud.

Keskkriminaalpolitsei detektiivi Jarmo Koistineni sõnul on tegemist tõenäoliselt suurima rahapesukahtlusega, mis Soomes kunagi ilmsiks tulnud. «Vaid nelja kuu jooksul liikus läbi Soome firmade üle 130 miljoni euro. Tihti räägitakse Venemaaga seotud rahapesukahtluste puhul miljonitest eurodest, kuid nii suured summad on eriti haruldased,» kommenteeris Koistinen.

Uurimise käigus on ainuüksi politsei poolt konfiskeeritud 455 miljonit rubla ehk üle üheksa miljoni euro. Juhtumi uurimine kestis viis aastat ja keskkriminaalpolitsei palus uurimisel abi mitme riigi ametivõimudelt.

Keskkriminaalpolitsei algatas uurimise 2014. aastal seoses Soome ehitusfirma HTR Talonrakennus OY tegevuse ja finantsidega.

Kõnealuse firma juhatuses on kaks eestlast. Aastal 2014 liigutati firma kontole mõne kuu vältel läbi Danske Banki ja Nordea üle 6,5 miljardi rubla ehk umbes 140 miljonit eurot. Politsei kahtlustuste järgi ei olnud raha liikumisel ärialast ega muud selgitavat põhjust.

«Kahtlastest tehingutest andsid teada pangad, kes toimisid juhtumi puhul nii, nagu peab,» ütles Koistinen.

Soome firmat juhtinud eestlased eitavad osalust kuritegudes. Ülekuulamisel rääkisid nad, et raha on seotud 400-500 miljoni euro suuruse maantee-ehitushankega Venemaa Karjalas. Uurimine aga selgitas, et summad on pärit fiktiivsetest Vene firmadest ja rahapesukahtluse tõttu suletud Vene pankadest. Venemaa ametiisikute sõnul kasutas organiseeritud kuritegelik rühmitus ebaseadusliku raha liigutamiseks riiulifirmasid.

Soomest liikus raha edasi vähemalt 250 välismaa firma kontole. Suurema osa puhul oli tegemist riiulifirmadega, millel ei olnud tegelikku käivet. Raha jõudis ka maksuparadiisides asutatud firmadesse.

Jarmo Koistineni sõnul ei ole maksuparadiisiks peetud Küprose ametivõimud nõus loovutama Soome politseile infot kontode ja nende omanike kohta. Seevastu on koostöö Venemaa ametivõimudega Koistineni sõnul sujunud hästi.

Kahe eestlase sõnul olevat nad saanud neile tundmatult Vene ärimehelt ettepaneku osaleda Venemaa Karjalas maantee-ehituses.

Politseis tunnistajana ülekuulatud Karjala ametnik rääkis, et hanke eesmärk oli ehitada maantee erarahastusega – maantee ehituskulud oli plaanis katta maanteetollidega.

Kuriteos kahtlustatavate eestlaste sõnul loodi Soomes firma venelase algatusel ning eestlased hankisid tundmatult ärimehelt juba varem Soomes registreeritud ehitusfirma. Firmal olid pangakontod Danske Bankis ja Nordeas. Kontode kasutusõigus oli ka venelasest ärimehel.

Politsei suutis muu hulgas tõendada IP-aadresside järgi, et suurem osa tehingutest tehti Moskvas venelasest ärimehe pangaparoolidega. Venelase vastu pole aga Soomes kahtlustust esitatud, sest Koistineni sõnul pani tema arvatavad kuriteod toime Venemaal, kus Soome politseil võimu ei ole. «Tema puhul on tegemist Venemaa ametivõimudele kuuluva asjaga,» ütles Koistinen.

Venemaa Karjalasse ei ole hankega ehitatud meetritki maanteed.

Juhtumit menetleb Helsingi ringkonnakohus.