Puhkusesaarelt liiva näpanud paarike võib aastateks vangi minna

Prantsuse paar viis 40 kilogrammi plastpudelitesse villitud liiva kaasa Chia rannalt Sardiinias.

FOTO: Luca Picciau / Scanpix

Prantsuse paar, kes jäi vahele Sardiinia saarelt kaasa toodud 40 kilogrammi liivaga, võib minna varguse eest kuni kuueks aastaks trellide taha.

Itaaliale kuuluva Sardiinia saare valget liiva peetakse avalikuks varaks ning selle sealt ära viimine on rangelt keelatud. Juba aastaid on saare elanikud kurtnud loodusvarade, sealhulgas kuulsa liiva näppamise üle.

Kuigi Prantsuse paar väidab, et tahtis liiva autos koju viia suveniirina ega teadnud, et tegu on rikkumisega, ähvardab neid nüüd ühe kuni kuue aasta pikkune vangistus avalikuks kasutamiseks mõeldud vara varguse eest raskendavatel asjaoludel.

2017. aastal vastu võetud seadus sätestab, et kaubitsemine liiva, kiviklibu ja teokarpidega on ebaseaduslik ning üldjuhul ulatub trahv kuni 3000 euroni.

Itaalia politsei avastas paarile kuuluva maastikuauto pagasiruumist 14 plastpudelit liivaga, mis oli pärit Sardiinia lõunaosast Chia rannalt. Turistid olid minemas Porto Torrese sadamast Prantsusmaale Touloni suunduvale praamile.

Sardiinia võimud on ammu mures saare randade pärast, sest igal aastal kaob neilt mitu tonni liiva. Juba 1994. aastal keelati ligipääs kuulsatele roosadele randadele Sardiinia põhjatipus asuval Budelli saarel, kuna kardeti selle tuleviku pärast.

«Liivarannad on üks Sardiinia peamisi tõmbenumbreid. Neile on kaks ohtu: üks on erosioon, mis on osaliselt looduslik ja osaliselt tingitud kliimamuutuste tõttu kerkivast merevee tasemest; teine aga on liiva varastavad turistid,» rääkis Sardiinia pealinnas Cagliaris elav keskkonnateadlane Pierluigi Cocco BBC-le.

Tema sõnul võtab vaid murdosa turiste kaasa kilode kaupa liiva, nagu tabatud Prantsuse paar, kuid arvestades, et saart külastab aastas miljoni inimest, teeb see ikkagi Sardiinia randadele suurt kahju.

Peamiselt Euroopast pärit turistid, aga ka mõned itaallased, topivad Sardiinia liiva pudelitesse ning müüvad seda interneti oksjonikeskkondades.

Tagasi üles