Jaapani keiser Hirohito tahtis väljendada kahetsust sõja üle
/nginx/o/2019/08/20/12481453t1h3576.jpg)
Jaapanit Teise maailmasõja ajal valitsenud keiser Hirohito tahtis hiljuti avaldatud päevikute andmeil väljendada oma kahetsust sõja üle, kuid Jaapani valitsusjuht peatas ta, vahendas saareriigi meedia.
Väljaanded viitavad keiserliku perekonna valitsusagentuuri kõrge ametniku Michiji Tajima 18 päevikule, mis sisaldavad Hirohitoga peetud vestlusi ajavahemikus 1949-1953.
«Ükskõik, mis ka ei juhtuks, ma tõesti arvan, et pean kasutama oma kõnes sõna »kahetsus«,» ütles keiser väidetavalt 1952. aastal. Valitseja viitas kõnele, mida ta koostas tähistamaks Jaapani taasiseseisvumist pärast liitlaste okupatsiooni.
«Mis puudutab mind, siis ma tunnen suurt kahetsust. Ma tõesti tahan lisada selle fraasi -- mineviku üle mõtisklemine ja enesedistsipliin tulevikuks --, isegi kui sõnu tuleb muuta,» sõnas ta.
Kirjalike allikate kohaselt ütles aga peaminister Shigeru Yoshida ametnik Tajimale: «On oht, et inimesed hakkavad väitma, et ta vastutab sõja alustamise eest.»
Lõpuks eemaldati «kahetsust» väljendavad sõnad kõnest, mille ta kandis ette 1951. aasta San Francisco rahulepingu auks.
1989. aastal surnud Hirohito on mais troonile asunud keiser Naruhito (59) vanaisa. Naruhitost sai Jaapani keiser pärast seda, kui tema isa Akihito esimese Jaapani keisrina kahe sajandi jooksul troonist loobus.
Jaapani rahvas austas Hirohitot elava pooljumalana ning ta oli Jaapani vägede ülemjuhataja 1930. ja 1940. aastatel, mil keiserlikud väed üle terve Aasia marssisid.
Hirohito teatas alistumisest sõjas raadio kaudu 15. augustil 1945, mõni päev pärast seda, kui USA Hiroshimale ja Nagasakile aatompommi heitis.
Paljud ajaloolased, iseäranis USA-st, ei pea Hirohitot oma sõjaväe marionetiks, vaid reaalseks komandöriks, kes pääses pärast Teist maailmasõda USA abil õigusemõistmisest.
Eelmisel neljapäeval väljendas uus keiser Naruhito sõja lõppu mälestavas kõnes «sügavat kahetsust» Jaapani sõjaaegsete tegude pärast.