Venemaa hakkas raketiplahvatuse järel seisatud jaamadest taas kiirgusandmeid jagama

Foto: Omer Messinger / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Venemaa hakkas uuesti jagama kiirgusandmeid Siberis asuvatest jälgimisjaamadest, millest mõned jäid ühel raketipolügoonil kärgatanud plahvatuse järel vakka, teatas üks tuumarelvade järelevalveamet eile.

Ameerika ekspert aga ütles, et kuna jaamad kukkusid võrgust välja samal ajal, siis on väga tõenäoline, et väljakukkumine polnud emakese looduse kätetöö. 

Üldine tuumakatsetuste keelustamise lepingu organisatsioon (CNTBTO) ütles varem sel nädalal, et Venemaa loodeosas Vene mereväe polügoonil 8. augustil kärgatanud plahvatuse järel jäi vakka mitu Venemaal kiirgust jälginud jaama.

CNTBTO tegevjuht Lassina Zebro ütles teisipäeval Twitteris, et kaks seni võrgust maas olnud Vene jaama töötavad taas ning edastavad nüüd andmeid tagantjärgi. Ta kiitis Moskvat «suurepärase koostöö» eest.

USA riikliku tuumajulgeolekuameti NNSA endine asejuht William Tobey ütles, et on «vähemalt kummaline kokkusattumus», et Vene sensorid lõpetasid andmete edastamise plahvatusega umbes samal ajal.

Kuigi senine ametlik selgitus võib olla tõsi, siis «fakt, et see lõppes rohkem kui ühest kohast, näib seda tõenäosust vähendavat», lausus Tobey.

«Elektrikatkestused ja muud vajakajäämised võivad ühe konkreetse koha rivist välja lüüa, kuid kui see juhtub rohkem kui ühes kohas, siis näib, et see on vähem tõenäoline selgitus,» lisas ta.

Vene võimud on Njonoksa polügoonil toimunust edastanud mitu selgitust ning hulga vastukäivat infot. See aga hoogustab spekulatsioone selle kohta, mis seal tegelikult toimus ning mis relv plahvatas.

Vene kaitseministeeriumi sõnul plahvatas raketimootor ning sellest kiirgust õhku ei paiskunud. Kõrvalasuva Severodvinski linna ametnikud aga teatasid kiirguse lühikesest ja järsust tõusust. Vastukäivad teated tuletasid inimestele meelde nõukogude võimude katseid mätsida kinni Tšornobõli tuumajaama plahvatust 1986. aastal.

Esmaspäeval kommenteeris 8. augusti plahvatust esimest korda ka Venemaa president Vladimir Putin. Ta ütles, et kiirgusohtu plahvatusest ei lähtunud.

Eksperdid hoiavad olukorral silma peal ning üritavad ennetada «mis tahes ootamatuid arenguid». Ta ei öelnud, mis relva plahvatuse ajal katsetati.

Küll aga ütles ta, et katsetus oli «kriitiliselt tähtis riiklik missioon».

Vene riiklik ilmateenistus teatas, et 8. augustil oli Severodvinskis kiirguse haripunkt ühes linnajaos ning näit oli 1,78 mikrosiivertit tunnis. Seda on tavalisest umbes 16 korda rohkem. Teistes linnajagudes kõikus kiirgusnäit 0,45 ja 1,33 mikrosiiverti vahel.

Võimude sõnul kiirguse lühike tõus inimtervisele ohtlik ei olnud. Kiirguse haripunktis teatatud kogus on väiksem kosmilisest kiirgusest, mida lennukireisijad pikkadel lendudel kogevad.

Vene sõjaväe sõnul sai plahvatuses surma kaks ja viga kuus inimest. Riiklik tuumakorporatsioon Rosatom tunnistas hiljem, et plahvatuses sai surma ka viis tema inseneri ja viga veel kolm. Rosatomi sõnul kärgatas plahvatus merel asunud platvormil, kus katsetati «tuumaisotoobiga jõuallikat».

Teisipäeval Vene ametnikud eitasid väiteid, et nad üritavad plahvatuse üksikasju välisriikide eest varjata.

Asevälisminister Sergei Rjabkovi sõnul on Venemaal valida, kas ta jagab kiirgusandmeid või mitte. Kohustust pole, rõhutas ta.

Rosatomi teade «tuumaisotoobiga jõuallikast» pani mõned vaatlejad arvama, et insenerid katsetasid tuumajõul liikuvat tiibraketti Burevestnik. Esmakordselt mainis seda Putin 2018. aastal ning NATO pani raketile koodnimetuse Skyfall.

Seda teooriat toetas eelmisel nädalal USA president Donald Trump. Ta ütles Twitteris, et USA «õpib palju» Skyfalli plahvatusest.

USA üritas tuumajõul liikuvat raketti välja töötada 1960. aastatel projektis Pluto, kuid sellest loobuti, sest sellist raketti peeti ebapraktiliseks ja riskantseks.

Tobey sõnul kaasnevad Venemaa otsusega tuumajõul lendava raketi idee taaselustada märkimisväärsed riskid.

«Sisuliselt mõtleb Venemaa tuumareaktorite ringilennutamisele,» lausus Tobey.

Tema sõnul on selline rakett riskantne ning neid riske saab pigem tundma Venemaa, mitte USA rahvas. «Kui see alla kukub, siis võib see kiirgust levitada ning näib, et see süsteem pole kuigivõrd töökindel.»