Chemnitzi pussitaja sai karmi karistuse

Ohvri surmaga lõppenud pussitamises süüdistatud mees sai täna Dresdeni kohtus teada talle määratud karistuse.

FOTO: FILIP SINGER / EPA / SCANPIX

Süüriast pärit asüülitaotlejale määrati Saksamaal inimese surnukspussitamise eest üheksa aasta ja kuue kuu pikkune vanglakaristus.

Süüriast pärit 23-aastane Alaa S. pussitas aasta tagasi Saksamaal Chemnitzis surnuks 35-aastase Daniel H. ja selle kuriteo eest ootab teda ligi kümne aasta pikkune vanglakaristus, otsustas Dresdeni kohus täna. Süürlane ise end süüdi ei tunnistanud, süüdimõistva otsuse tegemisel toetus kohus kuritegu pealt näinud kebabirestorani töötaja ütlustele.

Vaid paar päeva tagasi kinnitas Alaa S. intervjuus Saksa ringhäälingule ZDF oma süütust öeldes, et ei puudutanud ei kuriteo ohvrit ega pussitamiseks kasutatud nuga. Mehe advokaat ütles veel tänagi kohtus, et Alaad ei saa kuriteos süüdistada, sest mõrvariistalt ei leitud tema DNAd. Kohus leidis siiski, et mehe süü on tõestatud.

Kuriteo teine ja peamine kahtlusalune, 22-aastane iraaklane Farhad A., põgenes sündmuskohalt ja teda pole tänaseni leitud. Arvatakse, et tal õnnestus Saksamaalt põgeneda. Kolmas süüalune, noor iraaklane, vabastati mullu septembris, sest tema süüd ei suudetud tõestada.

Süürlase kuritegu tõi mullu augustis kaasa mitu nädalat väldanud paremäärmuslaste mässud. Pussitamisele järgnenud päeval muutus Saksamaa idaosas asuvas Chemnitzis toimunud linnafestival mässuks, kus paremäärmuslased ajasid väidetavalt mööda linna taga võõramaise päritoluga inimesi. Politsei polnud suuteline olukorda vaos hoidma ja linnafestival lõpetati plaanitust varem. 

Seejärel korraldasid paremäärmuslased mitme nädala vältel linnas meeleavaldusi, seejuures tuldi kohale mitte üksnes Chemnitzist vaid mitmelt poolt Saksamaalt. 

Paremäärmuslastele astusid omakorda vastu vasakäärmuslased ja organisatsioonid, mis kutsusid üles rahumeelsusele.

Kohalike sõnul on aasta pärast pussitamist ja mässe linn ja selle elanikud oluliselt muutunud. Kui varem ei tehtud sellest välja, kui mõnel sõbral või naabril olid paremäärmuslikud vaated, siis nüüd on inimesed tähelepanelikumad.

«Nüüd võib märgata, et inimesed tegelevad paremäärmuslusega põhimõttelisemalt. Nad ei vaata lihtsalt kõrvale,» ütles Rebecca Dathe, kes tegutseb Chemnitzis demokraatliku kultuuri arendamisega.

Ent poliitilises sfääris avaldub toetus paremäärmuslikele jõududele endiselt. Paremradikaalne erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) saavutas kevadistel eurovalimistel Saksimaa liidumaal 18-protsendilise toetuse ja neile ennustatakse valimisvõitu või vähemalt teist kohta ka 1. septembril toimuvatel kohalikel valimistel.

AfD esindaja Saksa Liidupäevas Karsten Hilse ütles aga, et eelmise aasta meeleavaldusi on valesti tõlgendatud. «Muidugi oli seal paremäärmuslasi,» ütles Hilse. «Aga noor mees mõrvati ja tänavatel said kokku mitte ainult paremäärmuslased, vaid ka tavalised inimesed, kes ütlesid, et aitab.»

Tagasi üles