Ekspert: tingimuste esitamisel ei hakka Moskva G8-sse naasmist arutama (1)
Venemaa G8 formaati tagasi võtmine on Moskva jaoks põhimõtteliselt vastuvõetamatu, kui Lääs esitab seda väljavaadet boonusena Vene välispoliitiliste esimuste muutmise eest, arvas Vene rahvusvaheliste suhete nõukogu esimees Andrei Kortunov.
«Arvan, et rääkida ennustatavas tulevikus G7-sse naasmisest oleks mõnevõrra kohatu. Kui räägitakse Venemaa naasmisest G7-sse, seitsme muutmisest kaheksaks, esitavad meie Lääne partnerid seda omamoodi auhinnana »hea käitumise« eest, nende muutuste eest Vene poliitikas, mida nad Venemaalt ootavad,» ütles Kortunov täna Moskvas ühel ümarlaual.
«Loomulikult see lähenemine ei tööta. G7 on paljuski sümboolne moodustis. Ja on suur küsimus, kes seal keda rohkem vajab. Loomulikult ei oleks Venemaa jaoks osaleda veel ühes foorumis sugugi halb. Kuid teisest küljest ei ole paljud küsimused, millega G7 tegeleb, Venemaata lahendatavad,» ütles ta.
Kortunovi hinnangul ei võta Venemaa kuigi tõsiselt Lääne arutelu G8 taastamise võimalikkusest, kui osalised esitavad seda Venemaa premeerimisena.
«Tuleb arvestada ja mõista, et G7 liikmelisus ei ole auhind. See ei ole boonus ega preemia. Ja vaadata seda sellisena, seada mingeid tingimusi ei ole minu arvates kuigi tulemuslik. Ma ei arva, et Venemaa juhtkond on valmis sellega kaasa minema. See tähendab, et G7-ga ei ole vaja tööd teha,» ütles ta.
Samas ei välistanud Kortunov, et Moskvat võib huvitada USA presidendi Donald Trumpi kutse 2020. aasta G7 tippkohtumisele.
«Kui Trump kutsub Vene presidendi Vladimir Putini järgmisel aastal G7 tippkohtumisele USA-s, siis seda ettepanekut tuleb tõsimeeli kaaluda. See on Moskva jaoks võimalus teha selgeks oma seisukoht, korraldada G7-e kõrvalt küllalt tähtsad kahepoolsed kohtumised, võimalus kombata pinda üheks või teiseks kokkuleppeks,» ütles politoloog.
G7 liikmed on Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, USA ja Ühendkuningriik. Enne Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist kuulus sinna ka Venemaa ja siis tunti seda nimega G8.