Hongkongi meeleavaldajad moodustasid Baltikumi eeskujul inimketi (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hongkongi protestijad moodustavad täna inimketi.
Hongkongi protestijad moodustavad täna inimketi. Foto: Lillian Suwanrumpha / AFP / Scanpix

Hiina erihalduspiirkonnas Hongkongis moodustati täna tuhandete inimeste osavõtul inimkett, millega avaldatakse toetust demokraatiale.

Täna kogunes Hiina eriahalduspiirkonnas tuhandeid inimesi, et moodustada inimkett demokraatia toetuseks. Korraldajate plaani kohaselt peaks tänavatele kogunema kuni 100 000 inimest ja inimketi pikkuseks peaks saama 33 kilomeetrit.

Seejuures valiti inimketi moodustamiseks tänane päev teadlikult, et see langeks kokku 30 aastat tagasi Baltimaades toimunud Balti keti aastapäevaga.

Hongkongi pilvelõhkujate taustal seisvad meeleavaldajad olid inimketti moodustades rahumeelsed, paljud neist aga kandsid oma isiku varjamiseks näo ees kaitsemaski. Protestijatel olid käes Hongkongi lipud.

Inimkett on kolmandat kuud Hongkongis kestvate meeleavalduste järjekordne etapp. Protestid algasid seoses Hiina kavandatud väljaandmisseadusega, aga kasvasid peagi üldiseks protestiks, millega avaldatakse toetust demokraatiale ja nõutakse poliitilisi reforme.

Eelmisel nädalal muutusid protestid vägivaldseks, kuna meeleavaldajad tungisid Hongkongi lennujaamas kallale kahele Hiina spiooniks peetud inimesele. Pärast lennujaamas aset leidnud sündmuste jahtumist võtsid protestid uuesti rahulikuma ilme.

«Oleme proovinud traditsioonilisi marsse, oleme proovinud natukene sõjakamaid tegusid - kuigi ma ei pooldanud neid - sel korral tuleme kokku, et ühendada käed ja näidata, et oleme kõik ühtsed,» ütles üks meeleavaldusel osalenud inimene, kes soostus avaldama vaid oma eesnime Wing.

Kuigi inimketi moodustamiseks saadi innustust Baltimaade inimketist, ei soovita korraldajate sõnul Hongkongi inimketiga nõuda piirkonna iseseisvumist, vaid üksnes avaldada toetust demokraatiale.

Tagasi üles