Brasiilia president saadab relvajõud appi Amazonase metsatulekahju kustutama

Põlengujärgne Amazonas. Foto: BRUNO KELLY/REUTERS

Brasiilia president Jair Bolsonaro andis reedel korralduse saata relvajõud appi võitlema Amazonase vihmametsi laastavate tulekahjudega.

Kogu maailmas on hoogu kogumas protestid seoses põlengutega, mis ähvardavad põhja lasta ka suure kaubandusleppe.

Üha suurema surve alla sattunud Bolsonaro allkirjastas pärast reede hilisõhtust valitsuse kriisiistungit määruse, mis lubab saata relvajõud põlengupiirkondadesse appi leeke kustutama ja võimalikku kuritegevust tõkestama.

Tumedad suitsupilved kerkisid taevasse loodeosariigis Rondônias, kus heledad oranžid leegid erinevatest tulekahjukolletest olid nähtavad paljude kilomeetrite taha. Leegid lõõmavad ka osariigi pealinna Porto Velho lähedal.

Tulekahjud maailma suurimas vihmametsas on toonud inimesed tänavaile meelt avaldama mitmel pool maailmas ning vallandanud sõnasõja Bolsonaro ja tema Prantsuse ametivenna Emmanuel Macroni vahel, kes kirjeldas seda rahvusvahelise kriisina. 

Macron tõotas muu hulgas blokeerida kaubandusleppe Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika riikide majandusühenduse Mercosur vahel. 

Ametlike andmete kohaselt on Brasiilias sel aastal registreeritud 76 720 metsatulekahju, mis on suurim arv alates 2013. aastast. Eksperdid peavad selle põhjuseks hoogustuvat metsatustamist. 

Kolmapäeval ja neljapäeval süttis umbes 700 uut tulekahju, teatas riiklik kosmoseuuringute instituut (INPE). See on omakorda saastanud õhku linnades, sealhulgas São Paulos, kus tihe sudu nädala algul päeva ööks muutis. 

Kogu maailmas on korraldatud meeleavaldusi seoses tulekahjudega Amazonase metsades, mida peetakse «planeedi kopsudeks» ning eluliselt tähtsaks kliimamuutuste kontrolli all hoidmiseks.

Reede õhtul tulid tuhanded inimesed protestima ka Brasiilia suurlinnade Rio de Janeiro ja São Paulo tänavaile.  Euroopa liidrid väljendavad seoses hävitustööga üha kasvavat muret. 

Macron süüdistas reedel Bolsonarot valetamises Brasiilia kliimapoliitika kohta varem sel aastal toimunud G20 kohtumisel. 

«Võttes arvesse Brasiilia viimaste nädalate suhtumist, saab president järeldada ainult seda, et president Bolsonaro valetas talle Osaka tippkohtumisel,» sõnas Prantsuse presidendi büroo ametnik. 

«Antud tingimustel on Prantsusmaa vastu praegusel kujul Mercosuri (ja EL-i vabakaubandusleppele),» ütles ta. 

Reedeses Twitteri postituses nimetas Macron Amazonase põlenguid rahvusvaheliseks kriisiks, mida tuleb G7 tippkohtumisel arutada esmatähtsana. 

Bolsonaro omakorda süüdistas Macroni üleolevas koloniaalmentaliteedis ja sensatsioonihimus, väites, et ta kasutab Brasiilia siseasju endale poliitilise kasu lõikamise eesmärgil.

Leppe Mercosuriga ähvardas blokeerida ka Iirimaa. Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson aga nimetas Amazonase tulekahjusid aga südantlõhestavaiks. 

«Amazonase piirkonna põlengute ulatus on šokeeriv ja hirmutav mitte üksnes Brasiiliale ja teistele mõjutatud riikidele, vaid ka kogu maailmale,» ütles reedel Saksa liidukantsleri Angela Merkeli pressiesindaja. 

Soome rahandusminister Mika Lintila kutsus aga üles keelustama Brasiilia loomaliha importi. 

Bolsonaro sõnul pole tulekahjud põhjus Brasiiliat karistada. 

«Metsapõlenguid on kõikjal maailmas ning seda ei saa kasutada ettekäändena võimalikeks rahvusvahelisteks sanktsioonideks,» lausus Bolsonaro lühikeses pöördumises reede õhtul.

Keskkonnaspetsialistid on seostanud tulekahjusid Amazonase piirkonna kiire metsatustamisega, mis juulis oli möödunud aasta sama kuuga võrreldes INPE andmeil neljakordistunud. Bolsonaro oli eelnevalt süüdistanud INPE-t valetamises ja vallandanud instituudi juhi. 

Bolsonaro, kelle sõnul on põhjuseks eelkõige põud, süüdistas keskkonnaaktiviste ja vabaühendusi keskkonnapsühhoosi tekitamises, et kahjustada Brasiilia majandushuve. Lisaks väitis ta, et vabaühendused ise on tulekahjud süüdanud.

Brasiilia mõjuvõimas põllumajandussektor, mis on Bolsonaro võtemtähtsusega toetaja, väljendas muret presidendi retoorika pärast, kartes oma kaupade boikoteerimist võtmetähtsusega turgudel. 

Rio de Janeiro mõttekoja teadusdirektor Robert Muggah märkis, et kunagi metsade konserveerimisel maailmale eeskujuks olnud Brasiiliast on kujunemas rahvusvaheline paaria. 

Mitmed analüütikud juhtisid tähelepanu, et Bolsonaro kommentaarid on suurendanud sanktsioonide ja vastusammude riski, sealhulgas EL-i-Mercosuri leppe suhtes. 

Brasiilia Amazonase piirkonna suurima linna Manause meer ütles reedel ajakirjanikele, et vihmamets on maailmale fundamentaalselt tähtis. 

«Kogu maailm nõuab mõistlikku, intelligentset, kohast juhtimist Amazonase osas. Meie riiki ähvardavad kahetsusväärsed tagajärjed,» hoiatas linnapea Arthur Virgilio Neto ÜRO kliimakohtumisel Salvadori linnas. 

Ka naaberriigid Paraguay ja Boliivia võitlevad metsatulekahjudega, mis on laastanud suuri alasid nende vihmametsades. Boliivia idaprovintsis Santa Cruzis on leegid teinud hävitustööd 7700 ruutkilomeetril.