Norra ekspert: Vene baasis võis plahvatada tuumareaktor

Njonoksa polügooni lähedal asuv garnison. Foto: Stringer / Reuters / Scanpix

Norra tuumaohutuseksperdi sõnul viitab baariumi, strontsiumi ja lantaani isotoopide vabanemine sellele, et Arhangelskis plahvatas 8. augustil tuumareaktor, mitte raketidetail, nagu Moskva on väitnud.

«Jääkproduktid nagu baarium ja strontsium pärinevad aheltuumareaktsioonist. See tõestab, et plahvatas hoopis tuumareaktor,» märkis Nils Bohmer, kes juhatab Norra tuumaohutuse agentuuri uuringu- ja arendusosakonda.

Pärast Arhangelski piirkonnas toimunud plahvatust, mis nõudis vähemalt seitsme inimese elu, teatasid Vene võimud, et tegu oli õnnetusega vedelkütuse jõul töötava raketimootori katsetamisel.

Vene ilma- ja keskkonnaseire amet Rosgidromet teatas eile, et pärast Severodvinski lähedal asuval polügoonil aset leidnud plahvatust põhjustas ajutise kiirgusfooni tõusu radioaktiivsete metallide isotoopide pilv. Täpsemalt tuvastati keskkonnas ühendid strontsium-91, baarium-139, baarium-140 ja lantaan-140.

Bohmeri sõnul ei oleks eile mõõdetud lühiajalised isotoobid saanud vabaneda mootoridetaili plahvatamise järel.

Plahvatus tõi kaasa mure keskkonnasaaste pärast, sest hädaabitöötajad olid teavitanud elanikke taustakiirguse taseme tõusust. Valge mere laht Arhangelski piirkonna ümbruses suleti kalastamiseks ja ujumiseks.

«Ma olen täiesti kindel ning mul on täielik põhjus kinnitada, et Arhangelski oblasti inimeste eludele ja tervisele ohtu kujutavaid faktoreid ei ole, seda nii 8. augustil kui praegu,» väitis piirkonna kuberner Igor Orlov.

Ametnike kinnitustest hoolimata tõusis kohalike hulgas paanika, ning mõned inimesed tõttasid Severodvinski linnas ostma jooditilkasid, mida kasutatakse teatud kiirgustüüpide eest kaitsel.

8. augustil teatas Vene kaitseministeerium inimohvritega õnnetusest Njonoksa katsepolügoonil, kus katsetati väidetavalt tuumakütusega raketti. Plahvatuses sai surma viis teadlast, lisaks hukkus kaks kaitseministeeriumi eksperti. Vene võimud ei tunnistanud mitu päeva, et plahvatusega oli seotud tuumamaterjal.

Vene tuumaagentuur Rosatom teatas hiljem, et õnnetuses hukkunud spetsialistid töötasid välja uusi relvi ja raketi isotoopset energiaallikat.

Norra tuumaohutusamet teatas, et tuvastas plahvatuse järel Venemaaga piirneval alal väikeses koguses radioaktiivse joodi osakesi, kuid ei osanud öelda, kas need olid seotud õnnetusega.

Vene võimud on kinnitanud, et vigastatuid ravinud arsti lihaskoes on leitud jälgi radioaktiivsest tseesiumi isotoobist tseesium-137, kuid eitavad selle seotust õnnetusega.  

Vene võimud on toimunu kohta esitanud mitu selgitust ning hulga vastukäivat infot. See aga hoogustab spekulatsioone selle kohta, mis polügoonil tegelikult juhtus ning missugune relv plahvatas.

Vene kaitseministeeriumi sõnul plahvatas raketimootor ning sellest kiirgust õhku ei paiskunud. Kõrvalasuva Severodvinski linna ametnikud aga teatasid kiirguse lühikesest ja järsust tõusust.

Ekspertide senise hinnangu kohaselt oli plahvatus seotud tuumajõul liikuva tiibraketiga 9M730 Burevestnik, mida NATO-s tuntakse nime all SSC-X-9 Skyfall. Raketti on varem sel aastal maininud ka Vene president Vladimir Putin.

Njonoksa haldusringkonnas asuv Vene mereväe keskkatsepolügoon on Vene all- ja pealveelaevade relvastuses kasutatavate ballistiliste rakettide peamine katsetamispaik.

Moskvast umbes 1000 kilomeetrit põhjas asuvat Njonoksa polügooni kasutatakse alates 1954. aastast ja Nõukogude Liit katsetas polügoonil oma tuumaarsenali.

Algselt oli loo illustratsioonina kasutatud fotot sõjamoonalao plahvatusest Venemaal Krasnojarski krai Atšinski rajoonis tänavu augustis, mille juures oli ekslikult märgitud, et tegu on jäädvustusega Severodvinski plahvatusest. Postimees palub vabandust!