:format(webp)/nginx/o/2018/07/04/7955280t1h9533.jpg)
Saksamaa õiguskaitseorganid peavad eelmisel reedel Berliinis toime pandud tapmist Venemaa eriteenistuste tellimustööks.
Kuklalasud Berliinis: Saksamaa kahtlustab Venemaa eriteenistusi tšetšeeni tapmises (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23. augustil lasti Berliini kesklinna pargis, kahe lasuga kuklasse, maha Gruusia kodakondsusega tšetšeen Zelimhan Hangošvili. Saksa võimud pidasid tapmises kahtlustatuna kinni 49-aastase Venemaa kodakondsusega mehe nimega Vadim S., kes oli saabunud Saksamaale veidi enne kuriteo sooritamist Pariisi kaudu Moskvast. Pealtnägijate sõnul saabus kahtlusalune kuriteopaika jalgrattal. Tema jalgratas, parukas ja summutiga püstol Glock 26 leiti tänu pealtnägijatele hiljem Spree jõest.
Uurijate arvates vahistatud venelasel isiklik motiiv tapmiseks puudub. Ohver ja kurjategija polnud omavahel tuttavad.
Samas pole föderaalvõimud kindlad, kas kuriteo poliitilisi motiive õnnestubki üldse tõestada. Kahtlusalune eitab tapmist ning on ütluste andmisest seni keeldunud.
Gruusia kodakondsust omanud tapetud 40-aastane tšetšeen kasutas kahte nime, et kaitsta ennast ja oma perekonda võimalike rünnakute eest. Varem oli teda üritatud tappa kahel korral – ühel korral mürgiga ja hiljem tulirelvaga. On teada, et Hangošvili sõdis välikomandörina nn teises Tšetšeenia sõjas Venemaa vägede vastu. 2015. aastal tulistati Thbilisis rünnaku käigus tema pihta kaheksa kuuli. Hangošvili peab selle rünnaku põhjuseks sõdimist Vene vägede vastu.
Teadaolevalt tegi tapetu koostööd Gruusia siseministeeriumiga. Saksamaal varjupaika taotledes asus tšetšeen esmalt elama Brandenburgi liidumaale ning seejärel Berliini.
Tapetu oli varem olnud seoses terrorismikahtlusega Saksa võimude huviorbiidis, hiljem võeti temalt kõik kahtlused.