La Tomatina: tänavakaklusest alguse saanud festival

Tund aega kestval üritusel on oht saada tomatiga pihta igal ajal.

FOTO: Peter DeJong / AP / Scanpix

Täna peetakse iga-aastast tomatisõda Hispaania väikelinnas Bunolis. Rahvusvaheliselt populaarsel üritusel läheb tunni aja jooksul lendu üle 100 000 tomati.

Iga aasta augusti viimasel kolmapäeval kogunevad Valencia provintsi väikelinnas Bunolis inimesed tänavatele, et värvida kogu linnapilt tomatitega punaseks. Rahvusvaheliselt populaarset festivali külastab iga aasta ligi 40 000 inimest ning selle toimumisele on linna võimude andnud ametliku loa.

Traditsioon algas kaklusest

Legendi järgi sai festival alguse tänavakaklusest, kus üks kohalik hakkas oma turukioskist teiste pihta köögivilju loopima. Grupp noormehi vastas mehe algatusele samaga ning nii puhkeski esimene suur toidusõda.

Järgneval aastal alustas sama seltskond juba meelega konflikti, tuues kodunt kaasa oma tomatid. Kuigi politsei sekkumisel lõppesid esimesed toidusõjad varakult ning tegevus keelati 1950-ndate alguses, siis toidusõja populaarsuse tõttu toodi traditsioon aja jooksul tagasi.

Hetk eelmise aasta festivalilt.

Festival algab singiga

Vaatamata sellele, et toidusõda kestab vaid ühe tunni, visatakse selle aja jooksul ligi 150 000 üleküpsenud tomatit. Madala kvaliteediga tomatid, mida sõjas kasutatakse, tuuakse linna Extremadura regioonist.

Traditsiooni järgi riputatakse linna keskväljakul singitükk rasvase teiba otsa ning osavõtjate eesmärgiks on olla esimene, kes libeda teiba otsa jõuab ja singi endale saab. Hetkel, kui sink kätte saadakse, kõlab vali signaal, ilmuvad kohale veoautod tomatitega ning tomatisõda saab alguse.

Kuna eesmärk jääb tihti õigeks ajaks saavutamata, on võetud kasutusele veekahurid, et üritust ajakavas hoida.

Tunniajase ürituse lõppu tähistatakse samuti veekahuritega, pärast mida tomateid enam visata ei tohi. Siis peavad inimesed tänavatelt lahkuma, et koristusmeeskond saaks tööga alustada.

Festivali ajal saab kasutada ka tomatiautot, et oma võimalusi sõjas parandada. Koha eest autos tuleb aga osalejatel maksta kopsakas summa.

FOTO: HEINO KALIS / REUTERS / Scanpix

Tomati kõrge happesisalduse tõttu on sel sõjal linnale ka positiivne mõju – linn on pärast tomatipüree veekahuritega mahapesemist märkimisväärselt puhtam kui enne.

Mõned osalejad on otsustanud tänavatele ojadena tekkinud tomatipüreed ka maitsta.

FOTO: MIGUEL ANGEL POLO / EPA

Riietus on oluline

Kui enamik lahingus osalejaid kannab valgeid riideid, et tomatisõja jäljed ka riietuses näha oleksid. Paljud mehed aga on lausa aluspükste väel, paljud kasutavad ujumismaske, vältimaks tomatipüree sattumist silma ja ninna.

Peterburis toimunud tomatisõjas kasutas poiss enese kaitsmiseks kiivrit.

FOTO: Olga Maltseva / Olga Maltseva/TASS / Scanpix

Sarnaseid festivale on peetud ka mujal

Festivali populaarsus on viinud selleni, et sarnaseid üritusi korraldatakse ka mujal maailmas, Kolumbiast Hiinani. Indias Banglaore'is aga keelati see ära pärast kriitikat tomatite raiskamise pärast.

Sarnane üritus toimus sel kuul esimest korda ka Peterburis.

FOTO: Olga Maltseva / Olga Maltseva/TASS /Scanpix

Mitmel pool, näiteks Kolumbias ja Ameerika Ühendriikides, on sõda samuti saanud iga-aastaseks traditsiooniks.

Tagasi üles