Sotsiaaluurijate sõnul võib põhjakorealaste lein oma Armsa Juhi Kim Jong-ili surma tõttu olla osaliselt tõeline.
Uurija: põhjakorealased on nagu hundikari
Samas on aga lääne meedias esitatud küsimus, kui võimas ikkagi on Põhja-Korea propagandamasin, et suudab rahvas massihüsteeria tekitada, edastab Helsingin Sanomat.
«Põhjakorealased nutsid südamest. Nagu nende oma isa oleks surnud,» sõnas Pyongyangi ülikoolis õppiv hiinlane Wang Haoyan.
Sama ütles ka Lõuna-Koreast pärit Kim Dong-soo, kes töötab kahe Korea ühisfirmas.
Lääneriikides on põhjakorealaste leina imeks pandud, kuna palju aastaid diktaatoritena valitsenud Kimi dünastia on riigi isolatsiooni viinud.
ÜRO inimõigusraportis seisab, et suur osa põhjakorealasi nälgib ning kodanikuõigused puuduvad. Poliitilist meelsust hoitakse kontrolli all ajupesu ja vangilaagritega.
«Põhjakorealased teavad, et ellujäämiseks tuleb olla karja osa. Diktatuur on teinud rahvast hundikarja. Karjas olles tuleb ulguda koos teiste huntidega,» tõdes Soome antropoloog Antti Leppänen.
Antropoloogina püüab ta siiski ka näha põhjakorealaste inimlikumat ja individualistlikumat poolt.
«Neid ei tuleks alati vaadata kui propaganda ohvreid, vaid väga ebatavalises riigis elavaid ning tundeid väljendavaid inimesi,» selgitas soomlane.
Ta lisas, et põhjakorealaste sügav lein võib olla tingitud sellest, et Kim Jong-ili näol kaotasid nad rahvana nii isa kui ema.
Põhja-Korea eelmine juht, Kim Jong-ili isa Kim Il-sung kandis tiitlit «Oboi suryong», mis tähendab mõlemat vanemat - nii isa kui ema.
Kuigi Kim Jong-ilile seda tiitlit ei omistatud, oli ta põhjakorealaste jaoks ikkagi mingi «ülivanem».
«Oboi suryongi» mõiste käis esimesena välja USA uurija Brian Myers, kes töötab Lõuna-Koreas Dongseoni ülikoolis.
Myersi sõnul oli Kim Il-sungi ideoloogilises kujus ka feminiinseid jooni. Ta käis näiteks haiglas lohutamas sõdureid ning mängis propaganda eesmärgil lastega, mis ei ole korea meestele omased tegevused.
Samas ei ole aga Kim Jong-ili juurest kuigi palju feminiinset leitud.