Kuninganna andis heakskiidu Johnsoni Brexiti-manöövrile (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuninganna Elizabeth II ja peaminister Boris Johnson, juulis 2019.
Kuninganna Elizabeth II ja peaminister Boris Johnson, juulis 2019. Foto: Scanpix / PA Wire/PA Images

Kuninganna Elizabeth II kiitis täna heaks Briti valitsuse taotluse peatada Brexiti eel parlamendi töö kuni 14. oktoobrini.

Heakskiitu oodati, sest kuninganna on oma pikal valitsusajal hoidunud poliitikasse sekkumisest ja lähtunud otsustes valitsuse nõuannetest. Kui kuninganna oleks andnud peaministrile eitava vastuse, oleks tegemist harukordse juhtumiga.

Peaminister Boris Johnson rääkis kuningannaga täna ning taotles talt parlamendi töö peatamist kuni 14. oktoobrini. Kuninganna heakskiitvas otsuses öeldakse, et töö peatub kõige varem 9. septembril ja hiljemalt 12. septembril.

Kuna valitsuse tööseisak kestab Boris Johnsoni soovi kohaselt 14. oktoobrini, tulevad parlamendisaadikud uuesti tööle alles paar nädalat enne Brexiti tähtaega, milleks on 31. oktoober. See tähendab, et parlamendisaadikutel on väga vähe aega, et takistada leppeta Brexitit.

Briti parlamendi spiiker John Bercow ütles, et parlamendi töö peatamise taga on Johnsoni soov peatada arutelud Brexiti teemal ja sellega takistatakse parlamendisaadikutel täita oma kõige tähtsamat tööülesannet - tegutseda Suurbritannia tuleviku vormimise kallal.

Tööseisakule väljendas vastumeelsust ka opositsiooniliider Jeremy Corbyn.

«Parlamendi töö peatamine ei ole vastuvõetav. Peaminister üritab purustada meie demokraatiat, et suruda läbi leppeta Brexit,» ütles Corbyn.

Samas pole parlamendi töö peatamises midagi ebaseaduslikku, kirjutas BBC. Siiski on tänavune aasta Brexiti tõttu erakordne ja seetõttu ei peeta valitsuse töö peatamist mitmeks nädalaks õigustatuks.

Parlamendil on nüüd võimalik kas leppida töö peatamisega või üritada järgmistel nädalatel valitsust umbusaldada. Kui see õnnestub, võivad oktoobris aset leida uued üldvalimised.

Esialgse plaani kohaselt pidi Suurbritannia Euroopa Liidust lahkuma 29. märtsil. Tähtaeg lükati edasi, sest Briti parlament ei võtnud vastu Suurbritannia endise peaministri Theresa May ja Euroopa Liidu vahel välja töötatud lahkumislepingut. 

Tagasi üles