Brasiilia keelab 60 päevaks metsapõlengute alustamise

Copy
Boliivia kommunikatsiooniministeerium avaldatud pildil on Boliivia president Evo Morales kustutamas tulekahju. Amazonase vihmametsa põlengud ei ole probleemiks ainult Brasiilias.
Boliivia kommunikatsiooniministeerium avaldatud pildil on Boliivia president Evo Morales kustutamas tulekahju. Amazonase vihmametsa põlengud ei ole probleemiks ainult Brasiilias. Foto: HO / AFP / Scanpix

Brasiilia otsustas keelata 60 päevaks tulekahjude alustamise, mida põllumehed on seni kasutanud, et luua uut põllumaad. Otsus järgneb ulatuslikule metsapõlengute kasvule, mis Amazonase vihmametsades on sel kuul toimunud.

Brasiilia president Jair Bolsonaro kirjutas eile alla määrusele, mille järgi on keelatud kaks kuud alustada tulekahjusid. Bolsonaro on saanud oma keskkonnapoliitika tõttu kõva kriitikat nii riigist seest kui ka välismaalt ja talle on heidetud ette, et ta ei ole tegelenud Amazonase vihmametsade põlengutega.

Amazonase vihmamets, mis talletab suurel määral süsihappegaasi, on oluline osa globaalsest kliimast. Sel aastal on seal toimunud üle 80 000 metsapõlengu – 77 protsenti rohkem kui eelneval aastal samal ajal.

Rahvusvaheline surve Brasiilia presidendile on viimaste nädalatega kasvanud, eriti pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi metsapõlengutest olulise küsimuse G7 tippkohtumisel. Selle nädala alguses keeldus Bolsonaro aga 20 miljonist dollarist, mida Brasiiliale metsapõlengute vastu võitlemisel pakuti.

Määrus jätab ruumi eranditeks

Määrust hakati looma pärast seda, kui prokurörid asusid uurima süüdistusi, mille järgi oli osa põlengutest alustatud ebaseaduslikust maa puhastamisest. See praktika on nüüd uue määrusega keelatud üle kogu riigi.

Kehtima jääb aga kolm erandit. Võimud lubavad põlenguid teha, kui see aitab parandada taimede tervist; kui neid kasutatakse ennetusliku meetodina metsapõlengute vastu võitlemiseks ning kui see on osaks põlisrahvaste traditsioonilisest põllumajandusest.

Metsade puhastamine tekitab probleeme ka Amazonases elavatele põlisrahvastele, kelle jaoks on mets peamiseks elatusallikaks.
Metsade puhastamine tekitab probleeme ka Amazonases elavatele põlisrahvastele, kelle jaoks on mets peamiseks elatusallikaks. Foto: Ueslei Marcelino / Reuters / Scanpix

Kõige hullemad põlengud on veel ees

Metsade üle järelvalvet teostava Mapbiomase juht Tasso Azevedo sõnul teevad metsade süütajad oma tööd tavaliselt kahes etapis. Esiteks lõigatakse maha osa puudest ja taimestikust ning seejärel oodatakse mõni nädal, kui süüdatav maa-ala on muutunud kuivemaks.

Tema sõnul on praeguste suurte põlengute taga metsapuhastused, mida alustati aprillis-juunis. Kuna aga juulis ja augustis kasvas metsapuhastus hüppeliselt, siis on tema sõnul väga suur võimalus, et Amazonase vihmametsades on veel palju kergesti süttivat materjali.

Azevedo sõnul peaks tuletegemise alustamise keeld Amazonases kestma kuiva hooaja ehk novembri lõpuni. «Me seisame silmitsi tõelise kriisiga, mis võib muutuda tragöödiaks veelgi suuremate põlengutega, kui seniseid [põlenguid] kohe ei peatata,» lisas keskkonnakaitsja.

Brasiilia tegeleb põlengutega omal viisil

Bolsonaro on abina vastu võtnud neli Tšiili lennukit, et põlengute vastu võidelda, kuid on keeldunud G7 riikide pakutud rahalisest abist.

Valitsuse sõnul on appi võetud ka sõjavägi – seitsmesse Brasiilia osariiki on välja saadetud 44 000 sõdurit, et põlenguid kustutada. Brasiilia justiitsministeeriumi sõnul on ohukolletesse saadetud ka föderaalne politsei, et aidata osariigi politseil võidelda ebaseadusliku raadamise vastu.

Kuigi metsapõlengute arv on kasvanud 77 protsenti võrreldes eelmise aastaga, ei ole see esimene kord, mil Brasiilia tegeleb suurte metsapõlengutega. BBC andmetel kattub metsapõlengute kasvanud hulk seekord ajaliselt trahvide hulga vähenemisega, mida riik on ebaseaduslikult metsa põletajatele teinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles