Trump külmutas Ukrainale antava julgeolekuabi

Ukraina sõjaväelane tankitõrjesüsteemiga Javelin. USA kiitis Javelinide müügi heaks 2017. aastal.

FOTO: GLEB GARANICH / REUTERS / Scanpix

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on aeglustanud algatust anda Ukrainale 250 miljoni dollari ulatuses sõjalist abi. See on aga vihale ajanud nii rahvasaadikud kui ka analüütikud, kelle sõnul on rahastus Venemaa heidutamiseks hädavajalik.

Politico teatel on Trump andnud julgeolekuametnikele korralduse vaadata üle Ukraina toetamiseks mõeldud programm. Korralduse taga olevat presidendi soov tagada, et raha täidaks kõige paremini USA huve.

Otsuse ajastus on aga selline, et taas on kerkinud küsimused Trumpi Venemaa-suunalise poliitika kohta. Möödunud nädalavahetusel toimunud G7 tippkohtumisel väitis president korduvalt, et Venemaa peaks uuesti grupi liikmeks saama. Samuti olevat Trump üritanud pisendada Krimmi ebaseadusliku annekteerimise tähtsust. Just Krimmi annekteerimine oli põhjus, miks Venemaa omal ajal G7 riikide hulgast välja arvati.

Donald Trump G7 tippkohtumisel.

FOTO: Jeff J Mitchell / PA Wire/PA Images/Scanpix

Samas on Ühendriikides praegu käimas ka debatt selle üle, kas riik peaks proovima antavat välisabi poole miljardi dollari võrra vähendada. Ukrainale antavat abi on aga tõlgendatud märgina sellest, kui palju USA on valmis Venemaale vastu astuma.

Varasemalt on Trumpi ametiajal vastu võetud otsus, mida eelmise presidendi Barack Obama administratsioon kunagi ellu ei viinud. Nimelt müüdi 2017. aastal Ukrainale nn surmavat relvastust, näiteks tanktõrjesüsteeme Javelin.

Otsus sündis küll tugeva parteiülese surve tulemusena, kuid siiski nähti seda märgina, et Trumpi retoorikast hoolimata on tegudes võetud Vladimir Putini režiimi suhtes karm hoiak. Praegu vastupidiste sammude astumine on aga esile kutsunud pahameele ning süüdistused, et president toetab oma otsustega Venemaad.

Ukraina eelmine president Petro Porošenko võtmas vastu USA poolt saadetud soomustatud Humvee maastureid. 

FOTO: Efrem Lukatsky / AP

Selle aasta eelarves nähti ette Ukraina julgeoleku toetamiseks 250 miljoni dollari eraldamist. Selle eest saaks nii relvi, väljaõpet, varustust kui ka tuge luurevaldkonnas. Kogusummast 50 miljonit dollarit on kongress eraldanud otseselt relvastuse ostmiseks.

Anonüümseks jääda soovinud kõrge ametnik selgitas Politicole, et Trump soovib tagada USA huvide esikohale seadmise välisabi andmisel ning tahab kinnitust, et ka teised riigid maksavad oma õiglase osa. Selline selgitus ei rahulda aga rahvasaadikuid, kes on soovinud suurendada Ukrainale antavat sõjalist abi ning tugevdada katseid Ida-Euroopas Venemaad heidutada.

Ukrainale antava sõjalise abi analüüsimisel osalevad teiste hulgas ka kaitseminister Mark Esper ja Trumpi julgeolekunõunik John Bolton. Julgeolekunõunik Bolton külastas sel nädalal Ukrainat, kuid tema peamiseks sõnumiks kohtumisel president Volodõmõr Zelenskõiga oli see, et Ukraina peaks Hiinaga ettevaatlik olema.

RFE/RLile antud intervjuus soovitas Bolton Zelenskõil Ida-Ukraina konflikti osas mitte kiirustada ja avaldas arvamust, et Ukraina uue valitsuse jaoks oleks kõige targem konflikt ajapikku lahendada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi (vasakul) ja Trumpi julgeolekunõunik John Bolton kohtusid sel nädalal Ukrainas.

FOTO: Handout / AFP / Scanpix

Märkimisväärne on see, et Ukrainale julgeolekuabiks eraldatud raha ei saa kulutada ajal, mil maksed on analüüsi huvides külmutatud. Samas saab eelarveaasta 30. septembril läbi ja see võib tähendada, et raha jääbki kasutamata.

Kokku on Washington Ukrainale viimase viie aasta jooksul abi andnud kolme miljardi dollari eest. Samuti nõustatakse riiki relvajõudude reformimise osas.

Trumpi administratsiooni laiem plaan välisabi külmutamiseks ja vähendamiseks on esile kutsunud tugeva parteiülese reaktsiooni. Kongressi vihase reaktsiooni järel mattis administratsioon maha mõtte, mille kohaselt oleks kümnest erinevast välisabi valdkonnast kärbitud kokku neli miljardit dollarit.

See oleks tähendanud kärpeid näiteks rahuvalveoperatsioonide, narkootikumide vastaste võitluse ja tervishoiu pealt.

Tagasi üles