Kuninganna Elizabeth on tõmmatud Brexiti-lahingusse (2)
/nginx/o/2019/08/30/12514167t1hc4e6.jpg)
Kuninganna Elizabeth II on tõmmatud otsustava hetke lähenedes Brexiti-lahingusse, mis paneb proovile tema kui konstitutsioonilise monarhi poliitilise erapooletuse.
93-aastane riigipea kiitis kolmapäeval heaks peaminister Boris Johnsoni ettepaneku kärpida parlamendi tööaega enne Euroopa Liidust lahkumise tähtaega 31. oktoobrit.
Asjatundjate sõnul ei olnud kuningannal muud võimalust.
Liverpooli ülikooli konstitutsiooniõiguse professori Mike Gordoni sõnul võib kuninganna Johnsoni tahtmise järgi talitades seista silmitsi ohtlike olukordadega. Nimelt ei ole Ühendkuningriigi konstitutsioon ühtne kirjalik seadustekogu, vaid tugineb tavadele, pretsedentidele ja parlamendi seadustele.
See võib seada kuninganna keerulisse olukorda ning tõmmata ta Ühendkuningriigi kõige vastandavamasse poliitilisse debatti, ütles Gordon.
Ühendkuningriik on konstitutsiooniline monarhia, mis tähendab, et valitsejal on õigus oodata endaga konsulteerimist, hoiatamist ja julgustamist, kuid tegutseda saab ta ainult ministrite ettepanekute põhjal.
«See on konstitutsiooni vanim reegel,» ütles Durhami ülikooli ekspert Robert Craig.
Kokkuvõtlikult tähendab see, et monarhil on võim nime poolest, tegelik võim on aga peaministri käes.
Edasi võib asi veel keerulisemaks minna.
Nimelt tahavad Johnsoni vastased võtta vastu seadust Euroopa Liidust leppeta lahkumise peatamiseks.
Kui neil see korda läheb, tekib võimalus, et valitsus soovitab kuningannal selleks mitte nõusolekut anda. Sel puhul ollakse «konstitutsiooniliselt keerulisel territooriumil», ütles Gordon.
«Tava, et kuninganna annab nõusoleku kõigele, mis parlamendis vastu võetakse, satub vastuollu tavaga, mis ütleb, et kuninganna tegutseb ministrite soovitusel.»
Viimane kuningliku nõusoleku andmisest keeldunud kroonitud pea oli kuninganna Anne 1708. aastal.
Alates 1952. aastast troonil olnud Elizabeth II peaks pikima ametiajaga Briti monarhina olema kogenud juba kõike, kuid poliitilistesse kriisidesse on teda harva tõmmatud.
Lähim sellelaadne olukord oli 1975. aasta Austraalia põhiseaduskriis, kus toonane kindralkuberner John Kerr vallandas peaminister Gough Whitlami, kuid kuninganna keeldus taotlustest hoolimata sekkumast.
Briti parlamendi praegu kestev istungjärk on olnud ligi 400 viimase aasta pikim. Johnsoni vastased näevad parlamendi töö peatamise taga poliitilisi motiive ja süüdistavad teda peaministrivõimu kuritarvitamises.
Mitmed leiavad, et kuninganna on viidud olukorda, kus tal tuleb Brexiti küsimuses pool valida.