Hiina võimud keelasid Hongkongi juhil järelandmiste tegemise

Hongkongi juht Carrie Lam vastamas meedia küsimustele juuli keskpaigas. Foto: JOYCE ZHOU / REUTERS / Scanpix

Suviste meeleavalduste ajal edastas Hongkongi juht Carrie Lam Pekingile raporti võimalike lahenduste kohta, kuidas kriisi lahendada. Peking keelas aga Hongkongi juhil igasuguste järelandmiste tegemise.

Suve jooksul edastas Hongkongi juht Carrie Lam Pekingile raporti, milles analüüsiti meeleavaldajate viit peamist nõudmist. Raport leidis, et vastuolulise väljasaatmisseaduse tagasi võtmine aitaks leevendada pingeid, mis poliitilise kriisi käigus tekkinud on.

Hiina keskvalitsus aga ei nõustunud Lami ideega seadus tagasi võtta ning nõudis, et järeleandmisi protestijate survele ei tehtaks, ütlesid kolm allikat Reutersile.

Hiinat on pikka aega kahtlustatud Hongkongi valitsuse otsuste mõjutamises. Lami ettepanekule äraütlemine, mis taotles kriisi lahendamist, on aga selge tõend ulatusest, mil määral Hiina Hongkongi valitsuse otsuseid kontrollib, vahendab Reuters.

Hiina keskvõim on seni proteste hukka mõistnud ning süüdistanud välisriike meeleavalduste toetamises. Hiina välisministeerium on lisaks mitmel korral hoiatanud teisi riike mitte sekkuma Hongkongi siseasjadesse, öeldes, et tegu on Hongkongi siseasjaga.

Täpne aeg, mil Lami raport valmis, ei ole kindel. Hongkongi allikate sõnul avaldati raport enne 7. augustil toimunud foorumit Shenzhenis, mille korraldasid Hiina valitsuse esindajad. Varaseimaks võimalikuks rapordi loomise ajaks peavad allikad 16. juunit, mis on üks päev pärast Lami otsust peatada väljasaatmisseaduse menetlemine.

Väljasaatmisseadus oli üks peamisi põhjuseid, miks miljonid inimesed on tulnud Hongkongis tänavatele protestima. Kuigi Lami sõnul on eelnõu «surnud», ei ole ta selgelt öelnud, et see on tagasi võetud.

Raport pidas otstarbekaks teha järeleandmisi

Allikate sõnul analüüsiti raportis, kuivõrd aitab meeleavaldajate viie esitatud nõudmise täitmine leevendada pingeid ja taastada rahu linnas.

Lisaks väljasaatmisseaduse tagasivõtmisele hinnati ka järgnevaid meeleavaldajate nõudmisi: sõltumatu uurimine politsei vägivalda, demokraatlike valimiste korraldamine, meeleavaldustest rääkimisel sõna «mäss» mitte kasutamine ning seni arreteeritute vastu süüdistustest loobumine.

Hongkongi valitsuse kõrge ametniku sõnul peeti seaduse tagasivõtmist ja sõltumatu uurimise korraldamist kõige efektiivsemateks lahendusteks. Tema sõnul oleks need lahendused aidanud leevendada mõõdukamate meeleavaldajate nõudmisi, keda Lami senine vaikimine on vihastanud.

Peking ei lubanud järeleandmisi teha

Pekingi esindajad nõudsid väidetavalt, et Lam ei võtaks seadust tagasi ega alustaks sõltumatut uurimist meeleavalduste ajal toimunud politsei vägivalda, ütles Hongkongi valitsuse ametnik Reutersile. «Nad ütlesid ei» kõigile viiele nõudmisele, ütles allikas. «Olukord on hoopis keerulisem, kui enamik inimesi mõistavad.»

Allikate sõnul saadeti raport Hongkongi ja Makau asjade koordineerimis-keskusele, mida juhib Hiina poliitbüroo liige Han Zheng. Allika sõnul oli Hiina president Xi Jinping samuti raportist teadlik.

Allikad kinnitasid ka, et Hiina võimud soovitasid Lamil võtta rohkem initsiatiivi meeleavaldustega tegelemisel.

Reutersi kommentaaridele vastates ütles Lami kantselei, et valitsus on teinud küll katseid meeleavaldajatele vastu tulla, kuid ei soovinud selgesõnaliselt kommenteerida, kas Pekingiga oli tegevust koordineeritud või neilt soovitusi saadud.

Kriis Hongkongis jätkub

Hiina katsed kontrollida Hongkongis toimuvat tulevad ajal, mil Hongkongi elanikud nõuavad rohkem demokraatiat. Pekingi surve Lamile läheb aga vastuollu «üks riik, kaks süsteemi» valitsemismudeliga, mis säilitas linna autonoomia ja individuaalsed vabadused 50 aastaks, pärast Briti võimu alt Hiina alla minemist, vahendab Reuters.

Meeleavaldused Hongkongis algasid vastuseisuna väljasaatmisseadusele, mis oleks lubanud saata Hongkongi elanikke Hiina kohtu ette. Protestide käigus on muutunud see aga suuremaks kampaaniaks demokraatia ja rohkemate vabaduste nimel.

Meeleavalduste jätkudes on Hiina võtnud üha karmimat joont meeleavaldustega. Näiteks on Hiina ametnikud hakanud võrdlema meeleavaldusi terrorismiga, Hiina sõjaväeline politsei on korraldanud sõjalisi harjutusi Hongkongi piiri lähistel ning mitmeid Hongkongi firmasid on survestatud lahti laskma töötajaid, kes proteste toetavad.