Hongkongi politsei vastas kümnetele tuhandetele meeleavaldajatele pisargaasi ja kummikuulidega

Hongkongi politsei kasutas täna meeleavaldajate laiali ajamiseks pisargaasi, kummikuule ja veekahurit, samal ajal, kui kümned tuhanded inimesed marssisid meeleavalduse keeldu eirates läbi linna. 

Meeleavaldajad süütasid tulekahjusid, viskasid märulipolitseinikele bensiinipomme ja ründasid parlamendihoonet, kirjutab BBC.

Päeva esimeses pooles tuli tänavatele tuhandeid inimesi. Politsei piiras Mandri-Hiina valitsust esindava Hiina kontaktameti ümber paiknevaid suuri tänavaid, kuid vägivaldsem pööre leidis aset hoopis Hongkongi peamiste valitsuskabinettide juures. Protestijad viskasid bensiinipomme ja muid esemeid ning politsei vastas pisargaasi ja veekahuritega, kirjutab CNN.

Vastuseis meeleavaldajate ja politsei vahel liikus läbi linnakeskme. Ühel hetkel oli kesklinnas suur barrikaadide ja prahi lõke, mille politsei kiiresti kustutas. Üldiselt oli politsei reageerimine kiirem ja ägedam kui eelmistel nädalatel, mis võib CNNi hinnangul olla märk sellest, et politsei kannatlikkus väheneb. 

Algselt oli laupäevaks kavandatud ulatuslik demokraatiameelne meeleavaldus, kuid see katkestati pärast seda, kui korraldajad ei suutnud politseilt luba saada. Nädala jooksul aset leidnud vahejuhtumid tekitasid muret ka võimaliku vägivaldse eskaleerumise pärast pärast seda, kui tuntud protestide korraldajat ründasid maskeeritud mehed pesapallikurika ja noaga.

Juhtideta protestid

Protestid järgnesid nädalale, kus arreteeriti mitu peamist demokraatia pooldajat ja aktivisti, nagu näiteks Joshua Wong ja Agnes Chow.

Niiviisi üritas politsei ohjeldada protestiliikumist, mis sai alguse vihast kavandatud õigusaktide üle, mis lubavad väljaandmist Mandri-Hiinas ja mis laienes hiljem üleskutseks demokraatiale kartuses, et Hiina pigistab Hongkongi vabadusi, kirjutab France24.

Viimastel päevadel aset leidnud protestidel pole juhte. Laupäevased marssijad marssisid siia-sinna, kuhu iganes tänavad neid viisid, suheldes omavahel erinevate käemärkidega.

Hiina eitab Hongkongis sekkumise süüdistust, mis on tema sõnul siseasi. Riik on protestid hukka mõistnud ja hoiatanud, et rahutused teevad majandusele kahju.

Peking on süüdistanud ka välisriike, eriti USA-d ja Ühendkuningriiki, meeleavalduste toetamises ning hoiatanud välismaise sekkumise eest.

Protestiliikumine kasvas välja meeleavaldustest vastuolulise väljaandmisettepaneku vastu, mis oleks võimaldanud kuriteos kahtlustatavad saata Mandri-Hiinas kohtu alla. Väljaandmisettepanek on nüüdseks peatatud.

Sellest ajast on see muutunud laiemaks demokraatiameelseks liikumiseks, kus kokkupõrked on muutunud aina vägivaldsemaks.

Tagasi üles